Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Lapse areng :: 2,8-aastane ei maga lõunaund, pissib voodisse

Katrin
Külaline
Postitatud 10.01.2014 kell 00:34
Minu 2,8-aastane tütar ei maga enam lõunaund. Algas see suvel, kui vahel harva võttis magama jäämine kauem aega, ja probleem süvenes tasapisi ja märkamatult. Kuu aja eest magas ta nädalas pooltel kordadel, nüüd laupäevast saadik pole teinud ühtki lõunaund. Ta magab tavaliselt oma toas, uks on vahelt kinni. Viimased päevad on meil selline tsirkus, et kakub end paljaks ja pissib voodisse, kuigi ta ei maga ja pott on sealsamas lähedal, et saaks vajadusel kohe pissile minna. Potil käib ta ärkvelolles muidu juba pisut üle aasta, ise läheb vannituppa, kui vajadus. Ainult öösiti teeb voodisse ja see on samuti murekoht. Arvasime kuni eelmise suveni, et küll see läheb ise paika, siis jätame mähkme ära, kui see hommikuti kuiv hakkab olema (vahel juba oligi). Võtsime kasutusele kilepüksid+riidest mähkmed, et tunneks ebamugavust ja saaks motivatsiooni potil käima hakata. Mingit muutust ei tulnud ja hommikuti oli mähe ikka märg, asi ei toiminud. Alates septembrist hakkasine teda siis öösel potile võtma (magades oli igaks juhuks all ühekordne mähe taas) korra öö jooksul, tundus, et esialgu paras sagedus, aga organism vist harjus sellega ja ikka oli mähe hommikul märg. Siis võtsime 2-3 korda, viimane kord 04.30-05.00 vahemikus, aga varsti oli ikka tal mähe nagu pomm hommikuti, kui u 08.00 ärkas (ta ilmselt pissis sinna juba ärkvel olles voodis pikutades). Nüüd üleeile mehega otsustasime, et enam ei võta: ta ei hakkagi meil ise tunnetama, millal on õige aeg, kui teda koguaeg une pealt potile tassitakse. Pealegi pole me kindlad, kuidas see tema närvisüsteemile, mis siiski rahulikku und vajab, mõjub. Panime uuesti talle kilepüksid ja marlimähkmed, aga juba ma näen, et tal pole sest midagi, et ebamugav ja märg on, ehk pole seda tunnet piisavalt kauaks, emme-issi ju vahetavad koguaeg kuiva pesu asemele ja ta teab seda. Lõunaunedel oli ka suvel juba mähe pigem igaks-juhuks all, sest siis oli see enamasti juba kuiv, sügisest on seegi koguaeg märg olnud. Ta hakkas meil väga vara rääkima ja mõistab kõnet seega suurepäraselt. Me oleme temaga vestelnud, püüdnud selgitada, et tal on ju endal paha nii ja asi on tema kontrollida ja üksipulgi seletanud, kuidas ta peaks toimima, kui ta tahaks, et tema voodi jääks kuivaks, tema naeratab "jaa-jaa" ja nagu ei kuulakski. Kui küsida, miks ta ei taha potile minna, ütleb ta vastuseks "ei tea". Arvasin, et öösel ta lihtsalt magab nii sügavalt ja hommikuti on ka ehk pisut unesegane ja lootsin, et selle ehk kuidagi ikka ükskord korda saab, aga päeval on ta nüüd ju igati ärkvel, seega igasugune lootus kadunud, olukord läheb aina hullemaks. Igaks juhuks panen kirja ka lapse päevakava, mis on meil ammu juurutatud (alates 1-aastaseks saamisest selline) ja enamasti ühesugune, vahel harva mõned erandid päeval, kui kuskile kaugele on vaja sõita või arstil käia, aga siis tukastas tavaliselt autos või läks pisut hiljem lõunaunele, probleeme ei olnud: u 08.00-08.30 ärkab; riietumine ja hügieeniprotseduurid; söömine; mängud toas või korra nädalas ka laulumängu ring; siis õues tund-poolteist, kell 13.00 lõunasöök, siis lõunane unerituaal, mis on kõigest potile, riietumine, kalli ja tuttu, alati ise jäi, keegi ei pidanud juures olema; läks magama 13.30 paiku, magas 1,5-2,5h enamasti; vahepala; mänguaeg; 17.30 õhtusöök; suvel veel ka õueaeg/jalutuskäik (kehvema ilmaga ja pimedamatel aastaaegadel mängime midagi toas koos); enne und vaatame raamatuid, laulame, mängime rahulikumaid mänge; kell 20.00 oli veel kerge eine (viil juustu või pisut kohupiima jne, juua või rohkelt vett sisaldavaid toiduaineid pärast kell 18.00 ei saa ta juba enam peale aastaseks saamist); õhtused hügieeniprotseduurid, unejutt; kell 21.00 ööuni. U paar kuud on muudatuseks, et õhtusöök on kell 18.00, peale mida me ka enam ei söö ja ikka ei mõju miski. No eks vedelikku saab ta toidust ka, aga ega ta üldse palju ei joogi, päeva jooksul harva küsib ise vett, vahel ma meenutan, et kas vett soovid, enamasti keeldub. Piima joob päevas 200-300 ml, pigem hommikul ja lõunal. Lapsel on 4-kuune väike õde, nii et suur elumuutus on täitsa olemas. Samas on tal õe üle nii hea meel, kohanes kiiresti ja armukadedust ma täheldanud ei ole, kallistab ja nunnutab teda. Mehega oleme alati lastega üsna palju tegelenud, vanem laps ei oska/taha väga üksi mängidagi, ikka vaatame raamatuid palju koos, paneme puslesid kokku, mängime laulumänge jne. Kuna väiksem muidugi ei taha ka tähelepanuta olla ja samuti on tal vahel uinumisega raskusi ja ei söö aegajalt korralikult, sest maailm on põnev ja suurema õe tekitatud helid huvitavad, siis äkki ei oska me tähelepanu jagada piisavalt. Igaljuhul olukord häirib mind väga, aga kuna lapsega vestlusest ja oma peaga analüüsimisest ei selgu, milles asi, ei oska midagi ette ka võtta. Olen tuttavate emmedega rääkinud, nende kogemused: "no eks siis saabki ööd kuivaks, kui mähkmesse ei tee, jätad ära". Neil enamasti kuskil 2-2,5-aastased lapsed ilma. Meil see nõuanne ei toimi. Olen kaalunud ka lõunaune asendamist vaikse tunniga, aga arvan, et nii väike vast ikka peaks magama, ehkki ta viril õhtuti enne ööund pole olnud, kui uni on vahele jäänud, aga pisema kõrvalt, on raske seda korraldada ka, sest väiksemal pisut teised uneajad (varasemalt olen ise sättinud nii, et uneajad oleks pisut erinevad, et jõuaks mõlemaga tegeleda). Kuidas peaks käituma ja mida ette võtma, et saada laps taas (riided seljas) lõunal magama? Kas ta vajab seda lõunaund üldse? Kuidas teda uneajal õpetada potil käima? Kas, mida ja kuidas peaks talle veel selgitama (või kui see on tähelepanu vajadusest, siis mida teha)? Mida teha, et tal öösel nii väga pissihäda ei olekski? Ette tänades
Auli Kõnnussaar
Psühholoog, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 14.01.2014 kell 01:06
Aitäh väga põhjaliku kirja eest! Ma saan aru, et teie lapse harjumused muutuvad ja hetkel olete mures, kuna laps ei maga enam lõunatund. Teiseks teeb teile muret lapse öine ja vahel ka lõunaaegne voodisse pissimine. Olete proovinud joomise piiramisega mõjutada öist pissimist. Olete last öösel potile tõstnud ning selgituste abil innustanud last potile pissima. Hetkel olete nõutu, kuna miski pole aidanud. Ütlete, et tuttavate lapsed on nooremad, kuid pissivad potti ja magavad ilma mähkmeta. Jah, eks paratamatult kipuvad vanemad oma laste arengut teiste lastega võrdlema. Reaalsus on see, et lapsed lihtsalt arenevad omas tempos. Teie lapse areng paistab olevat täiesti normaalne. On arusaadav, et igal vanemal oleks mugavam, kui laps hakkab varem oma põit kontrollima ja voodi jääks kuivaks. Enne kolmandat eluaastat ei ole aga midagi hullu, kui laps veel öösiti voodisse pissib.

Kindlasti tasub arvestada esiteks seda, et teie laps on 2,8 aastane, mis tähendab seda, et tema „mina“ (oma tahe) areneb täie hooga. Selles vanuses lapsed hakkavad kogema oma isiklikke tahtmisi ja vajavad teha asju omamoodi. See on psühholoogiliselt üks oluline arenguline periood ning lastele tihti üsna keeruline. Muidugi on see keeruline ka vanematele. Lapsed tahavad olla vanematele head, kuid samal ajal ka ise otsustada ja valida, kõigele lisaks ei tule kõik need asjad hästi välja mida nad tahaksid ise teha ja see teeb tuju pahaks ning kõigist nendest erinevatest tunnetest võivad puhkeda ka nö jonnihood. Kirjast ei selgu, kas teie lapsel neid on või mitte, kuid oma tahe paistab tal arenevat kenasti. Paistab, et üks koht, kus ta oma tahet katsetab on hetkel lõunauni koos pissimisega. Võimalik, et päevane pissimine on oma tahte näitamise akt. See juhtub tavaliselt siis, kui lapsele tundub, et potti pissimine on kuidagi vanematele oluline ning siis ta hakkab trotsi tundes ja oma tahet rakendades hoopis voodisse pissima. Seetõttu on oluline, et vanemad ei teeks pissimise kontrollimisest suurt probleemi. See on tegelikult ju loomulik protsess, mida iga laps õpib tundma, kogema ja juhtima - siis kui ta selleks valmis on. Kui vähegi võimalik, siis soovitan kaitsta voodit kilega ja teha linade vahetamine enda jaoks võimalikult mugavaks ning mitte teha erilist numbrit sellest, kui laps valib või kogemata voodisse pissib. Proovige võtta seda, kui praktilist probleemi, märgake lapse tundeid ja mõtteid seoses pissimisega ning loobuge liigsetest selgitustest.

Teiseks on loomulik, et teise lapse sünd mõjutab teie tütart. Tavaliselt tekib vanematel lastel vastakaid tundeid seoses väiksema sünniga. Tähtis on, et laps saaks väljendada nii oma rõõmu ja armastust kui tüdimust või isegi viha väikese suhtes, kes tuli ja võttis ju suure portsu vanemate tähelepanu ja armastust endale. Vahel lapsed ei väljenda oma negatiivseid tundeid väikese vastu, sest nad arvavad, et vanematele ei pruugi see meeldida ja siis jäävad nad veelkord armastusest ilma. Kui lapse see on tunded, mida ta ei saa väljendada, siis ta hakkab tavaliselt käituma kuidagi trotslikult või tekivad mingid füüsilised probleemid. Seega võite jälgida oma last selle pilguga, kas tal võiks olla vahel ka negatiivseid tundeid või mõtteid oma õe suhtes. Teie tütar võiks saada sõnumi, et ta on armastatud ka siis, kui ta tunneb vahel, et väike õde on tüütu või võtab liiga palju temalt seda, mis enne talle kuulus (vanemate tähelepanu). Aidake tal väljenda ka selliseid tundeid. Õdede ja vendade vahelistest protsessidest ja nendega toimetulekust on kirjutatud hästi Faberi jt raamatus „Õed ja vennad rahujalal“.

Seega julgustan teid võimalusel võtma mõneks ajaks pissimise teemadelt surve ära ja usaldada oma lapse enda tahet. Võite lihtsalt kuulata ja peegeldada lapse emotsioone: „oi, sul on piss voodisse tulnud“. Kui lapsel endal paistab olevat ebamugav, siis peegeldage lihtsalt: „nii on sul ebamugav olla, paneme uued linad“. Kui laps saab aru, et pissimine on tema isiklik asi, siis tekib tal ka loomulik soov seda kontrollida.

Kuna te ei näinud, et lõunaunest loobumine oleks lapsele väga halvasti mõjunud, siis tundub vaikse tunni tekitamine piisav. Võimalik, et laps hakkab uuesti magama.

Igal juhul aitavad pingeid vähendada ja probleeme lahendada aktiivne kuulamise ja mina-sõnumid. Kõikide suhtlemisoskuste kohta võite lisaks lugeda meie kodulehelt: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/.

Võib-olla leiate ka ühest eelmisest potil käimise teema vastusest mõne enda jaoks toetava mõtte, kuigi mure oli seal pisut teine:
http://www.sinamina.ee/pesa/admin.php?page=foorum_postitused&tid=3927&fid=6

1 lugeja arvab, et see vastus oli abistav.

Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (2)
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
-->

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!