Minu laps on aasta ja 1 kuune aeglase arenguga poiss.Poiss sündis 37+6 nädalal 2820 g ja 47cm.Algusest peale aeglase arenguga.Pead hakkas hoidma alles 4 kuuselt,pöörama 5kuuselt.Istuma tõusis kusagil 10-11 kuu vahel,käputama umbes samal ajal.Roomama hakkas 8-9kuuselt.Nüüd,aastasrna,ütleb ainult 1sõna "emme".könest aru saab ainult nii palju,et "kus lamp on")ei näita käega lampi vaid vaatab lambi poole) "kus lutu on" (kui lutt on läheduses,siis paneb luti suhu,ot,sima lutti ei lähe),.Absoluutselt ühtegi asja suhu ei pane,ka sööki mittnäputoitu ei söö üldse,ei võta kättegi,sööb ainult siis,kui lusikaga sööta.Lusikat ka ise kätte ei võta.Månguasju ja muid asju võtab,ainult söömisega seotud asju ei võta.Joob ainult lutipudelist.Tassi,nokatassi,kõrrest keeldub.Oleme palju harjutanud,aga ei midagi.
Ununes lisamata,et toe najal tõusma hakkas aasta ja mõned päevad peale.Muidu on aktiivne laps,armastab väga palle ja laulvaid mänguasju.Rõõmus ja lõbus poiss on.Kaaluiive on alati olnud normaalse viimase piiri peal,pigem selline kõhna poiss.Aastaselt kaalub natuke üle 9kilo ja 77cm pikk.
Kas tegu võib olla vaimses arengus maha jäämisega?
Olete mures oma lapse arengu tõttu, pelgate, et äkki on laps oma arengus vaimselt maha jäämas.
Väikelaste arengus on küll maas n-ö kindlad rajajooned: millal laps õpib tegema mida, kuid ikka on vaja mõelda ka sellele, et iga inimlaps on harukordne eksemplar, ja iga lapse sees ja ümber on palju erinevaid mõjutajad, mis arengutempot reguleerivad. Arengut ei saa vägisi tagant kiirustada, sest igal lapsel on oma tempo, millega tuleks arvestada.
Küll saab lapsele pakkuda võimalust, ja seda te teetegi, pakkudes ikka lusikat söötmise asemel ja nokaga tassi lutipudeli asemel. Kui uute tegevuste/asjade pakkumine toimub rahulikult ja sõbralikult ning ka reaktsioon lapse keeldumisele on rahulik, siis on rohkem lootust, et ühel päeval on laps nn arenguhüppeks valmis. Kui vanema sisemine reaktsioon lapse käitumisele on ärritus ja pettumus, tajub laps seda vaatamata sellele, et vanem neid tundeid varjata püüab. Ükski laps ei taha vanemale pettumust valmistada, see teeb ta pettunuks ka iseendas. Nõnda siis on ka ehedalt positiivse meeleolu loomine lapse ümber tähtis, sest positiivsust võib mõnel moel ka arengumootoriks pidada. Harjutamine on tähtis, kuid liiga suur harjutamispinge võib lapsele mõjuda vastupidiselt.
Lapse arengu põhitoetaja on lapse igati turvaline ja toetav armastussuhe oma vanematega. Kui olete lapse jaoks piisavalt olemas, mängite temaga, toimetate temaga koos, tunnustate teda, märkate tema käitumise taga tema vajadusi, panete piire suhet hoidvalt jms, siis peaks lapsel olema kõik vajalik tema arenguteel. Laps peab saama päeva jooksul naerda ja nutta, mürada ja vaikselt olla, mängida ja liikuda, piisavalt magada ja süüa. Kirjutate oma kirjas, et poiss on rõõmus, see on hea näitaja, terve lapse tunnuste hulka kuuluvad hea tuju, energilisus, uudishimulikkus, koostöövalmidus.
Juhul kui siiski muretsete, võiksite aru pidada perearstiga, kes vajadusel suunab lapseneuroloogile. Kui süda valutab, on ikka mõistlik konsulteerida spetsialistiga.
