Mure 1,9 a. tütre magamisega. Laps on sünnist saati maganud oma võrevoodis oma toas. Esimesel aastal uinus ilusti ise ka seal. Kuna reisisime suvel palju ringi, siis sai ta harjutatud magama jääma meie kõrval (nii päeva kui ka öö unne). Nüüd panemegi teda magama nii, et lõuna une ajal on meie kaisus ja öö unne jääb küll oma voodis aga peame seni juures olema kuni magama jääb. Vahest (1-2 korda nädalas) ärkas öösel üles ja nõudis oma lutti ja siis ka meie voodisse. Võtrime ta siis öösel enda kaissu magama. Nüüd nädal aega tagasi ostsime talle uue suure voodi, kõik lõuna ja öö uned on seal teinud, meie voodisse teda enam ei võta. Lõuna une ajal olen seni seal kui magama jääb ja õhtul samuti. Nüüd kui öösel ärkab, siis heidan tema kõrvale magama (vahest nõuab lutti, vahest meie voodisse). Mõni öö magab kuni hommikuni ärkamata. Kuidas või mida teha, et ta jääks nüüd ise oma voodis magama (et ei pea temaga koos olema) ja öösel ka mitte. Mure selles, et paari kuu pärast on perre sündimas teine laps ja siis ei saa enam temaga nii mässata. Päeval saab ta piisavalt ema-isa tähelepanu ja kallistusi, usun, et selles pole probleem (vähemalt kuni teise lapse sünnini). Unerutiin ja kellaajas on suhteliselt paigas. Lõuna ajal magab 1,5-2 tundi. Õhtul läheb voodisse (ise küsib tuttu) 21:00-21:30 ja hommikul ärkab 7:30-8:00. Ei tahask teda praegu ka hakata lutist võõrutama enne teise lapse tulekut, et see vähendaks ärkamist. Kas peaksime nüüd nt öösel ja õhtul istuma tema voodi kõrval või siis üldse mitte reageerima ja laskma tal nutta ja ise magama jääda? Igasugune abi on teretulnud.
Teie laps magab küll hästi, päeva- ja unerütm on paigas, kuid otsite lahendust sellele, et ei peaks lapse ootamatu ärkamisel tema rahustamiseks ikka tema kõrval olema. See on kahtlemata kurnav ja oleks ju kõigile kergenduseks, kui laps saaks magada rahulikult hommikuni. Sellised aeg-ajalt ärkamised on selles vanuses üsna tavapärased ja usun, et laps vajab ärgates eelkõige rahustamist. Lasta teda lihtsalt nutta võib lapsele mõjuda pigem ebaturvaliselt, mistõttu muutub ka uni rahutumaks. Võimalik, et uus voodi on ka veel harjumatu ja on vaja lihtsalt kohanemiseks aega. Kohanemine on seda kiirem, mida kindlamalt tekivad positiivsed seosed ja eelkõige tähendab see hirmu puudumist. Lapse uinumist kergendavad eakohaseid rutiinid, mis loovad kindlama tunde. Selle juurde käib kindlasti oma voodi, magamisriided, unejutud, head-ööd-kallistused, aga ka näiteks oma kaisuloom või nukk, selle magamapanek. Vahel aitab näiteks oma lemmik kaisus ka öösel lapsel rahuneda, sest see ju on oma ja tuttav ja veidi emme puudumise leevendaja. Küllap täidab sama ülesannet lisaks ka lutt.
Küll aga tasub arvestada seda, et iga kord, kui laps nutab ja teie tema juurde voodisse jääte, siis tal tekib kindel seos, kui nutan tuleb emme minu kõrvale. Samas on tähtis, et laps rahuneks kiiresti ja saaks edasi magada. Seega on hea, kui leiate viisi, et ta rahuneb, kuid ilma, et te peaksite tema kõrvale jääma. Mida suuremaks laps saab, seda rahulikumalt ja pikemalt ta magab, kuid praegu võib proovida lihtsalt seda, et soodustada nii palju kui võimalik, et ta jääks oma voodisse magama (sellega ongi juba teil hästi), liialt ei kiirusta tema kõrvale heitma, kui ta ärkab ehk siis märgata igat pisikestki muutust selles suunas, et laps tuleb toime ka uuesti uinumisega, kui peaks öösel ärkama. Mida suuremaks ta saab, seda rohkem saab ta aru ka jutust ja suudab ka ise end väljendada ning saate teda julgustada oma voodis omaette olema, kui und ootab. Kui teile sobib, siis öelgugi, et hommikul on see aeg, kui võib tulla teie juurde voodisse. Muul ajal, õhtuti ja päeval magama minnes, on igal ühel oma voodi. Selline selgus on kindlasti vajalik ka siis, kui perre sünnib beebi, sest ka see on teile kõigile suur muutus ja võtab energiat kohanemiseks.
