Meie kuu aja pärast 4 aastaseks saav poiss on hädas öise voodisse pissimisega. Senini ei ole me sellest väga probleemi teinud, kuid nüüd hakkab see juba ära väsitama.
Kunagi 2-1,5 aastat tagasi oli ka kuivi öid ja küsis vahel ka potile, vahel küll tuli ka pissi voodisse, kuid ei midagi väga hullu. Aasta tagasi tuli pereisa välismaale tööle ja meie jäime veel paariks kuuks Eestisse. Siis panin öise pissimise selle elumuutuse arvele. Kuid nüüd oleme aastakese k6ik koos välismaal elanud ja asi on ainult hullemaks läinud. Septembrist läksid lapsed siin ka l6puks lasteaeda, kus nad on kell 09-14 , nii et päris tervet päeva nad seal pole. Poiss on lasteaias koos oma 5 aastase 6ega, ühes rühmas.
Hetkel ta enam l6unaund ei maga. Vahel harva, kui on väga väsinud. Magama läheb tavaliselt 6htul 20 ajal.
Öine voodisse pissimine on aga viimastel kuudel olnud päris häiriv. Mitte kord öösel, vaid igal öösel 1-3 korda. Kuni septembrini ajasin ta ise öösel kusagil kella 24-01 paiku ülesse ja panin potile ning siis jäi vahel ka voodi kuivaks. Siis aga otsustasin, et ei aja teda ise ülesse, et äkki hakkab ta ikka iseseisvalt ärkama, kuid ei midagi. Olen ka nüüd paar korda teda ise öösel potile pannud, kuid vaatamata sellele on voodi hommikuks märg.
Oleme nüüd ka üritanud tal enne magama minemist joomist keelata (u. paar tundi enne magama minekut). Kui, siis ainult natuke oleme andnud.
Kuna ise olen nüüd paar kuud rase, siis on need öised linadevahetamised ja ärkamised väga häirivad ning väsitavad.
Täna ööseks panime poisile mähkmed alla, et äkki see aitab . Umbes 1,5 aastat tagasi katsetasime sama asja, paar ööd mähkmetega, mis last väga häirisid ja seejärel oli m6nda aega ka ööd kuivad v6i vähemalt ärkas ülesse 6igel ajal. Kuigi
mähkmete taas kasutusele v6tmine pole vist k6ige 6igem lahendus.
Tüdrukul (5 aastane) meil sellist probleemi ei ole, enamasti tema ei pissi üldse öösel, v6i kui väga vaja, siis ärlab öösel ise ülesse.
Päevasel ajal pole mitte mingit probleemi, juba ammusest ajast. Poiss on ise muidu selline 6rnemat tüüpi, tundub et v6tab k6ike hästi südamesse ja kipub hästi palju "virisema".
Arstiga pole me siiani sellel teemal vestelnud, kuna arvasime, et see laheneb ehk ise aja jooksul. Kuid nüüd, kui laps saab juba 4 aastaseks, siis tekkis meil küsimus, et kuidas edasi .... Nüüd on ta ise juba 6nnetu, et peab öösel mitu korda märjana ärkama.
Jah, täiesti arusaadav, et selline olukord häirib ja väsitab teid, ning ka laps on õnnetu.
Enamasti on laste voodisse pissimise lood sellised, et arstile minek ei ole vajalik. Lapsed lihtsalt reageerivad erinevatele eluolukordadele erinevalt. Kui loen teie kirjeldust, siis tundub, et pinget lapse jaoks, kes teie sõnul on ka „õrnemat tüüpi“, on olnud päris palju.
Järjestikused elumuutused, lasteaed minek, teie rasedus... See võib lapsele kokku päris suur pinge olla ning allapissimine võib olla märk sellest, et ta lihtsalt ei tule nii suure pingega toime. Lasteaiaga harjumine võtab ilmselt veel aega (poole-aastane periood harjumiseks on päris tavaline); ja kuna last ootava naise pilk on ikka osaliselt sissepoole pööratud, võib pojal olla puudu emast, kes oleks kohal tema jaoks, pealgi kui peres on veel üks laps.
Mõjutab ka see, et laps ise on murelik olukorra üle, ja ta märkab ka teie murelikkust ning pahasust jms.
See kõik aga tähendab, et pinge püsib. Nüüd peaks vaatama, kuidas seda alla saada.
Kindlasti on asjakohane piirata vedeliku tarbimist enne magamajäämist. Samuti võiks ikkagi kaaluda lapse päevast magamist, sest 4-aastase unevajadus on 12-14 h. Üks põhjus, miks piss öösel voodisse tuleb, on see, et laps magab üleväsimuse tõttu väga sügavalt.
Kõige tähtsam tundub mulle see, et laps saaks teilt piisavalt tähelepanu, et oleks aega võtta last sülle, rääkida temaga, kuulata teda, mängida ja teha asju koos. Kui laps tajub, et ta on armastatud ja väärtuslik, et temaga arvestatakse, teda mõistetakse ja ta saab piisavalt emotsionaalset toetust, siis see toob kaasa olulise rahunemise ja seega ka pingelanguse. See, mida te nimetate virisemiseks, võib olla lapse sõnum selle kohta, et ta tunneb mõistmatust. On hästi oluline anda lapsele teade mõistmise kohta ka siis, kui teile tundub, et ta „viriseb“ ja võtab liialt kõike südamesse. „Ma saan aru, et sulle oleks rohkem meeldinud...“; „Sa oled pettunud, et ma...“; „Sulle ei meeldinud, et...“ Lapsel on palju lihtsam oma käitumist muuta, kui ta tunneb, et tema vajadusi ja tundeid mõistetakse, rääkimata sellest, kui kergendav ja pingest vabastav on tunne, et minust on aru saadud.
Mina ei näe midagi halba selles, et laps taas (ajutiselt) mähkmega ööund magama hakkab. Arusaadav, et laps ei taha. Ka siin saate rahulikult kuulata-peegeldada: nojaa, ma saan aru küll, et sulle ei meeldi, et ma sulle ööseks mähku panen. Sulle tundub, et see on ebamugav. Sa arvad, et see käib ainult titadel. (Jne, vastavalt sellele, mida laps ütleb.) Seejärel saate ka selgitada oma põhjendusi: aga mina ei taha öösel üles tõusta ja lina vahetama hakata. Ma väsin väga ära. (jms, vastavalt oma tunnetele-mõtetele). Saate ka teha kokkuleppe, et kui mähku näiteks kogu nädala jooksul kuivaks jääb, et siis võib ta jälle ilma mähkmeta magada. (Kile lina all võiks sellegipoolest olla, lihtsalt elu kergendamiseks.) Oluline on last mitte riielda ega süüdistada, kui see jälle juhtub, rääkige lihtsalt, mida teie tunnete (mitte milles laps süüdi on). Oluline on eemaldada pinge.
Aja jooksul probleem kindlasti laheneb, potti pissimise ja potti kakamise õppimine võtabki lastel aega. Selgeks saab see asi neil enam-vähem kolmandaks eluaastaks, kuid suures piires peetakse normi sisse kuuluvaks, kui pissimis- ja kakamiskäitumine on selged viiendaks elukaastaks. Niisiis on küllalt tavaline, et õnnetusi püksitegemise näol juhtub veel nelja-viieseltki. Iga laps on unikaalne, oma tempoga, ja seda peaks usaldama – näete seda ju ka, kui võrdlete oma poega ja tütart.
Laps astub oma arengus sammu edasi, kui on selleks valmis. Surve on alati pigem takistaja. Vanem saab lapse arengut toetada oma mõistvuse, kannatlikkuse, lapsele eriomase tempo arvestamisega. Lapsepõlv ju möödubki aina õppides ja õppides, ja see on juba iseenesest küllalt stressirikas olukord. Teie mõistvus, kannatlikkus ja rahu aitab kindlasti kaasa olukorra lahenemisele.
