Tere!
Minu 2,5 aastane poisslaps on hakanud kokutama. Ta räägib väga palju ja väga arusaadavalt, mis iseenesest teeb ju rõõmu ja on suurepärane, kuid viimasel nädalal on kuidagi järsku kokutama hakanud. Toon mõed näited lausetest: "Mina tahan ne-ne-ne -ne-ne jänkujussi vaadata" "Ma-ma -ma-ma-ma-ma tahan piima". Ma ei tea, kas nii väikese lapse puhul on põhjust muretsemiseks, kuid küsin siiski.
Olete mures oma väikelapse kokutamise pärast.
2,5-aastase lapse kokutamine võib olla ealine iseärasus (mitte päriskogelus), mis möödub, kui last ümbritsevad täiskasvanud säilitavad rahu ja aktsepteerivuse. Isegi kui laps räägib palju ja soravalt, ikka võib ses eas lapsega väga lihtsasti juhtuda, et kõik vajalikud sõnad ei ole kohe kättesaadavad või takistab mingi sisemine olukord selget ja kohest väljaütlemist.
Kui märkate lapse kokutamist, siis ei maksa sellest numbrit teha, seda eraldi jutuks võtta ega lapse kõnet parandama hakata. Kuulake lapse räägitu rahulikult lõpuni ja reageerige siis selle sisule. Ei ole vaja last manitseda aeglaselt rääkima, ei ole vaja riielda, et kui sa niimoodi räägid, ei saa ma midagi aru. Ei maksa lapse lauset ise formuleerida, kui näete, et mõni sõna ei taha välja tulla. Las laps ütleb, mis tal öelda on – vorm ei ole tähtis.
Kui ise olete rahulik ja pingevaba, siis on see ka lapsele rahustav. Rääkige ise samuti pigem aeglaselt ja rahulikult. Võtke ikka ja alati aega lapse kuulamiseks ja aktsepteerige tema sellist kõneviisi, nagu see praegu on. Kui teie või kogu pere elus juhtuvad olema kiired ajad, siis püüdke aeglustada tempot.
Kui kõik täiskasvanud lapse ümber käituvad sel viisil, kuid kokutamine 2-3 kuu jooksul siiski ei taandu, siis on mõtet minna logopeedi konsultatsioonile. Lapselogopeedide üldine seisukoht on, et varajane kõneravi annab parema tulemuse.
Esialgu aga soovin teile rahu ja kannatlikkust.
