Tere! Mul on laps 1,6 aastane ja ma olen igati püüdnud teda sööma õpetada. Olen andnud talle lusika kätte ja ise koos temaga lusikat suhu pannud, aga ei midagi. Laps ei näita mingit huvi ise söömise vastu ja siis pean teda ise söötma. Ta saab süüa juba ammu peretoitu (frikadellisuppi, ühepajatoitu jne.)
Ja hambad on tal peaaegu kõik suus, aga meil on ka närimisega probleeme. Esimese asjan ta ikka neelab kohe kui midagi suhu panna. Ise sööb ja närib küpsist ja banaani, aga see ka kõik. Kartulit ja liha ise ei taha üldse närida. Olen teinud toitu tükkideks ja talle andnud aga viskab kohe suust välja.
Kas oskate jagada häid õpetusi mis meid aitaks. Või pean ma edasi niimoodi jätkama ja ta hakkab sööma ja närima.
Olete püüdnud oma 1,6 aastast last sööma õpetada, aga siiani ei ole suurt edu saavutanud. Teie laps laseb end toita ja pigem neelab kohe, kui et närib toitu.
Lapsed on tõepoolest väga erinevad ja läbivad söömise, kõndimise, rääkimise ja muid arenguvaldkondi erineva kiirusega. Arvan, et muretsemiseks selles vanuses erilist põhjust ei ole. Proovige kõigepealt ise söömise osas rahuneda. On ju teie lapsel enamus vajalikke toiteained käes ja ta oskab närida toitu, mis tõenäoliselt väga maitseb: banaani ja küpsist. Kas nende toitude söömine toimub ka laua ääres?
Kui ei, siis võiksite proovida viia kokku tavapärane söögikord ja maitsev banaan. Asetage banaan taldrikule ja laske lapsel siis ise toimetada. Las lusikas olla ka kõrval. Võib olla tuleb tal tuju seda katsetada. Järgmine kord võiksite taldrikul pakkuda küpsist, kuhu on naerunägu peale joonistatud ja siis järgmine kord moosisaia, kus naerunägu ja mis on kuubikuteks tehtud, et siis võileivatükikesi ja siis frikadelle, mida ta saaks ise suhu pista ja nii edasi. Kui ise sealsamas frikadellisuppi sööte, siis on tõenäoline, et lapsel tekib soov ka katsetada ja lusikas võtta. Püüdke ise suhtuda söömise õppimise protsessi mänguliselt ja lapsele küllaldaselt aega andvalt.
