Tere!
Palun abi sellises küsimuses, et kuidas panna laps maitsma uusi asju. Minu 3 aastane laps keeldub proovimast uusi asju. Tal on oma kindlad ja väljakujunenud söögid, mida ta sööb, aga midagi uut on väga raske juurutada. Sellised toredad asjad nagu maasikad ja vaarikad ja moosid nendest ning jogurt on tema jaoks mittemaitsvad ja ta ei ole nõus neid proovima. Maasikaid(ükskõik, millisel kujul) pole ta eluski proovinud. Jogurtiga olen teinud nii, et olen lasknud tal poest ise valida, millist ta tahaks kodus maitsta, aga tulemus on ikka null. Sunniviisiliselt ja pisarsilmil on ta lõpuks siiski paar ampsu võtnud, aga see on nii suur stress nii talle kui ka mulle, et väga tihti seda läbi viia ei suuda. Ja mulle tundub, et kui tal on juba ette hoiak, et talle ei maitse ja ta ei taha, siis käsu peale võtudud ampsud ei hakkagi maitsema. Olen püüdnud panna huvitavatesse nõudesse toitu ja rääkinud pika jutu juurde ja lennutanud lusikat suu ees ja lubanud pärast igasugu toredaid asju teha, aga mitte mistki ei tundu aitavat. Tema suhtumine on, et ta ei taha maitsta ega proovida, sest talle lihsalt ei maitse. Kuidas lahendada sellist söömisprobleemi ja teha talle selgeks, et erinevate asjade maitsmises pole midagi hullu, ega kartmisväärt?
Ette tänades,
murelik ema
Teie 3-aastane laps ei soovi maitsta ega proovida uusi toiduaineid ning soovite teada, kuidas taolist söömisprobleemi lahendada.
Väikelapse ealise arengu tulemusena kujuneb 2-4. eluaasta paiku lapse mina. Isiksus väljendub sõnadega "mina", "mina ise", tugeva tahtmise ja tugevate soovidena. See mina harjutab ennast mängueas, kus aga saab võimalust. Tahab kogeda ja katsetada piire, kogemaks lubatava ja mittelubatava piire, tunnetada oma mõjukust (mina otsustan!), mida kõike võiks tahtes saada. Seda kutsutakse ka "trotsi ehk jonniperioodiks". See on tahtmiste, juhtimise ja piiride otsimise harjutamine. Saamaks võimalusi harjutada valikute tegemist ja tahet vajab laps selleks vastavaid võimalusi. Tal peab olema võimalus tahta, valida ja otsustada. Sellega saab ta kogemusi sellest, et tahet saab elus kasutada ja sellega saab mõjutada.
Üks võimalus oma mõjukust kogeda on öelda "ei" ka pakutavale toidule (mina kontrollin seda, kas süüa või mitte!). Samas on väikelastele pigem tavapärane (kui ebaharilik), et nad eelistavad mõnda toiduainet, teisi aga keelduvad proovimast. Lapsed on tundlikud toidu lõhna, maitse ja tekstuuri suhtes. Nende jaoks uudsele ja tundmatule toidule reageerivad tavaliselt negatiivselt, aga aegamööda on valmis seda proovima. Võib kuluda kaheksa kuni kakskümmend korda, enne kui laps on valmis uut toitu proovima, närima, alla neelama. Nii et kannatust!
Mida saate teha, on olla lapsevanemana mudeliks, eeskujuks - sööge ise toitu, mida tahate, et ka teie laps sööks. Olge sõbralik, kannatlik ja mõistev. Kindlasti ei tohiks lapsega pahandada ega teda sundida- siis on vastupanu kindel. Kui lapsele ei mõju meelitamised/trikitamised toidu pakkumisel, jätke need ära.
Kirjutate, et teie lapsel on omad väljakujunenud maitsed ja söögid, mida eelistab. See tähendab, et laps sööb ning saab kasvamiseks, arenemiseks vajalikke toitaineid. Emana soovite, et laps prooviks vaarikaid-maasikaid, moose ja jogurtit, et mitmekesistada menüüd. Kui tema toidukordadest jäävad välja need komponendid, ent laps on nõus sööma teisi puu- ja juurvilju, piimatooteid- pole muretsemiseks põhjust. Pakkuge alternatiive, tunnustage, julgustage, olge loov!
