Tere. Minul on kaks muret hinge närimas. Nimelt, minu 6,5 kuune laps ei taha hommikuti süüa. Ta juba paar kuud on peale ärkamist olnud heas tujus ja mänguhoos ning seetõttu ei ole ma talle kohe ärgates süüa pakkunud, vaid umbes tunnike, poolteist peale ärkamist ja mängimist, siis kui hakkab jorisema ja küsib justkui ise süüa. Aga nüüd viimasel ajal on nii, et mängib pea kaks tundi ja siis tuleb jorin, aga enam süüa ei taha, vaid magada. Kui proovin ikka süüa anda, siis umbes 70ml rpa-d sööb (suure kisa ja siplemisega) ja ongi kõik. Püreed ja putru aga sööb hea isuga, kuid rpa-d ei taha. Kuna hommikusöögiks ongi ainult rpa, siis täna siis viisingi ta peaaegu söömata õue kärusse magama. Päevauned kärus on meil väga head, magab enamasti 2 tundi, vahest ka kuni 3 tundi, ja seda 2 korda päevas. Aga siit ka teine probleem - nimelt õhtul magama jäämisega on probleeme ja ööuni on ka rahutu. Õhtul selleks et magama jääda, pean ta mässima kõvasti teki sisse, et ta ei saaks käsi sealt välja, kuna siis ta võtab luti suust ja selle peale hakkab nutma. Panen siis luti tagasi, rahuneb maha, aga käed ikka muudkui siblivad seni kuni jälle luti kätte saab ja kisa lahti. Öösel küsib ta veel 2 korda süüa (mõlemal korral sööb ca 150-200ml) kuid söögikordade vahepeal hakkab siplema ja ägisema ning kui sellest mitte välja teha, siis tuleb lõpuks nutt, rahuneb selle peale kui panna lutt järjepidevalt suhu tagasi ja kussutada ja silitada, vahest aitab enda juurde kaissu võtmine ( magama panen ta õhtul tema enda võrekasse). Nii meil siis käibki, õhtul jaurates magama, öösel ka mitu korda jonnimist ja hommikuks juba magab minu kõrval, kuna olen ise nii väsinud ja ei jõua seal võreka kõrval iga tunni tagant pool tundi seista ja silitada teda.
Seega siis minu kaks küsimust- mida võtta ette hommikuse mitte söömisega? Ning mida teha, et lapse ööuni oleks rahulikum?
Emana olete murelik oma väikelapse muutunud söömis- ja magamisharjumuste pärast.
Kui teie kuue ja poole kuune tita sõi varem hommikuti hea meelega rinnapiima, siis nüüd ei ole ta enam sellest huvitatud,- küll meeldib talle aga puder ja püree. Võiksite julgelt kuulata oma lapse sõnumit: "Ma ei taha kohe ärgates süüa, olen ergas ja heas tujus ja lihtsalt tahan mängida! Kui ma ära väsin, võiksid mulle pakkuda natuke püreed või putru, piima joon hea meelega hilisematel söögikordadel ja öösel."
On täiesti normaalne, et lapse maitse-eelistused muutuvad (ja võivad ka tagasi muutuda)- tuleks jääda rahulikuks ja katsetada, mis töötab. Olulisim ju on, et teie lapse vajadused (söök, uni, armastuse- ja turvatunne) saaksid kaetud ning vanemana paindlikult kaasa töötades, proovides, jõuate kindlasti osapooli rahuldavatele lahendusele.
Õhtuste magamajäämiste kohta tahaks täpsemalt teada, kas rahutus, siplemine, luti väljakiskumine ja nutt on tavapärased, st. igaõhtused saatjad? Siis võiks järeldada, et teie laps ongi uinudes rahutu ja ehk tuleks teil sellega lihtsalt leppida, aktsepteerida oma lapse eripära.
Või kui muutus on tekkinud hiljaaegu, saaksite ise mõelda, arutleda, mis võiks olla lapse muutunud uinumiskäitumise võimalikud põhjused. Tulevad hambad? Valutab ehk kõht? Uinumist oodatakse liiga vara? - ehk laps ei pruugigi veel ööuneks valmis olla (magab päevas pikalt ja mitu korda)? Laps ei soovi süles uinuda, vaid oma voodis? Jne. Jne.
Kui tunnete, et öised söögikorrad just teid emana kurnavad, võite proovida last ka tasapisi öistest söötmistest võõrutada- lastearstid leiavad, et alates kuuendast elukuust peaks laps suutma ilma toiduta ööune ära magada- loomulikult on see ikkagi teie otsustada.
Samuti võite nihutada lapse võrevoodi oma voodi kõrvale ja peale toitmist alati laps sinna tagasi tõsta, - samas hoida näiteks käest või silitada- kui see aitab tal uinuda ning teisalt ei pea teie siis pool tundi lapse voodi kõrval seisma. Kontakt aga on olemas ja see rahustab lapse magama.
Soovin teile rahulikku meelt ja usku endasse kui lapsevemasse, ikkagi teie olete nö oma lapse spetsialist ja asjatundja!
