Tere,
Mul on 2a ja 1 kuu vanune poisslaps. Olen lapsele potti tutvustanud alla aastasena juba. Sel suvel laps käis oma aias põõsas iseseisvalt pissil ja sügisel ka toas jooksis päeval paljalt ringi ja istus tihti oma alagtuslikult potile või minu soovitusel ja pissis v kakas 99%juhtudes, ka külas olles küsis pissile vahest ja ka tegi suurele potile.
Nüüdseks juba 3 kuud tagasi hakkasin harjutama, et lapsel on lutt vaid magama minekul, sest ise oleks ta seda suus hoidnud 24/7. Laps leppis ilusti, tihti jäi ka magama lutt pihus hoopis, uinus ilusti ja öösiti ka enam lutti ei otsinud. Kui nädalas juba pooled õhtud lutita magama jäi, ja isegi ei küsinud seda enam, kaotasin luti täiesti ära. Laps ise lutti ei küsinud magama jäi ilma nututa aga magama minekud pikenesid. Kahjuks peale seda hakkas laps igalepoole valimatult pissima ja kakama, alles nädal hiljem avastasin, et see on ilmselt luti ära võtmisest?! Perearsti soovitusel lutti tagasi ei andnud. Ja panin mähkmed jalga tagasi. Nüüdseks on umbes 2 kuud lutist möödas. Laps siiani potil ei ole nõus käima, mõned korrad päevas võtan sülle ja viin teda suurele potile, sest väiksest keeldub ta täiesti. Teeb ka pissi sinna tihti. Kakamine on saanud aga selle kahe kuuga suureks mureks, kui laps ennem kakas ilusti nö junnid, siis nüüd istub ta kuhugi maha, eeldan, et hoiab kinni ja teeb sellised kakapuuksud(5-6x päevas)ja siis korra päevas ka suurema koguse. Lapsel kõht ei paista kinni olevat, kaka tundub normaalne, mitte vedal ja mitte kõva. Laps sööb ja joob ilusti. Alati kui küsin lapselt kas pissile tahad, vastab eieiei?! Ja siis võib juba kohe püksi teha.
Lapsega püksi tegemise pärast riielnud ei ole, kui hoian teda püksteta ja viin ise pissile suudab ta poole päeva peale juba 5-7x püksi lasta. Kui tihti üldse peaks last päevas potile harjutama, et talle see vastumeelseks ei muutuks?
Laps on siiani olnud kodune ja nüüd oleks vaja varsti laps panna lasteaeda, et tagasi tööle asuda. Kuidas soovitate lapse potitreeningut nö uuesti alustada, jätkata? Kas tõesti võib luti ära võtmine nii mõjuda, isegi kui laps seda ei küsi, kuigi oskaks ta seda ju nimetada, küsida? Kodus ka kaks vanemat venda ja 4a näitab ka koguaeg ette, tean et iga laps erinev aga ilmselt mitte suunamine potile, ei too ka tulemusi. Ilusat talve jätku, varsti hakkab päike paistma
Kirjutate oma kaheaastasest pojast, kes peale luti "ärakaotamist" hakkas taas püksi tegema, läks oma potilkäimise oskuste osas justkui arengus tagasi.
Potitreening käibki enamasti edusammude ja tagasilöökide rütmis, see on pigem tavapärane. Lastearstide sõnul hakkab laps potil käima siis, kui ta närvisüsteem on piisavalt arenenud (närvisüsteemi need osad, mis reguleerivad lapse põie ja pärasoole sulgurlihaste tööd).
Lapse areng käib etappidena- üks asi korraga, näiteks kui õpib intensiivselt kõndima, pole tal ressurssi tegeleda ka kõne arenguga. Teie poja puhul võib see tähendada seda, et luti äravõtmine (mille roll on ju olla nö emarinna asendaja- imemine pakub turvatunnet) oli hetkel liiga suur muutus ja ta polnud selleks veel küps. Potil käimine oli küll peaaegu selge, samas harjuda kohe järgmise uue oskusega oli liig.
Hea meel oli lugeda, et vaatamata tagasilöökidele olete suutnud jääda rahulikuks ja ei riidle ega pahanda lapsega juhtunud äparduste pärast. Vaid toetav ja julgustav vanem on lapsele abiks uue oskuse õppimisel!
Küsite, et kuidas potitreeningut jätkata- usaldage iseennast kui ema- teie olete oma lapse kõige suurem asjatundja. Pakkuge lapsele turvatunnet, hellust ja armastust- seda ei saa olla kunagi liiga palju! Lisan siinkohal ka mõned lingid, mis antud teemat käsitlevad, ehk on ka neist teile tuge. http://www.kliinik.ee/lastehaigused/id-5/noustamine?question=62378 http://www.hipsik.ee/?p=223 http://perekool.nupsu.ee/6421/video-potitreeningu-nipid-kuidas-last-mahkmetest-voorutada/
Kirjutasite, et varsti oleks vaja laps panna lasteaeda, et saaksite tagasi tööle minna- kui võimalik, tehke seda alles siis, kui laps on potilkäimise selgeks saanud. Olge aga valmis ka siis tagasilöökideks, kuna lasteaeda minek on lapse jaoks ääretult suur elumuutus, tuues kaasa pingeid ja stressireaktsioone (arengus tagasiminek, agressiivsus jne.).
