Tere,
meie perre sündis beebi, kellel elab teises peres poolõde, 13. aastane. Meie kogu perega on ta suhelnud suhteliselt harva, kuna tema käitumine on olnud agressiivne pere teise sama vana lapse suhtes, siis on ta meil külas käinud suhteliselt harva. Isaga saavad kokku reeglina väljaspool meie kodu.
Lapse sündides esimestel elunädalatel kontakteerus tüdruk isaga pidevalt ning soovis kokku saada. Käidi linna peal jalutamas, söömas jne.
Kuna toibusin ise raskest operatsioonist ning beebil olid kõvad gaasid, eriti õhtud olid rasked, siis tekitas selline mehe äraolek neil hetkedel minus masendust, kuna oleksin vajanud abi.
Kas selline kohe pärast beebi sündi kokkusaamine ja pikalt pool ööni isa eemale hoidmine perest võib olla seotud armukadedusega?
Viivitasime beebi uudisega teadaandmisega pikalt, kuna tüdruk on väga armukade minu ja mu tütre peale ning kartsime tema reaktsiooni.
Me oleme olnud ka varem lapseootel ning too tüdruk oli solvunud ja pahur, uudisest kuuldes. Vahetult pärast üht eriti hullu stseeni tema poolt me kaotasime beebi. Seetõttu seekord kartsime talle uudisest teatada.
Palun abi, sest kui on tegu armukadedusega, siis peaksime otsima abi spetsialistilt.
Saan aru, et teie jaoks on emotsionaalselt keeruline oma mehe suhe tema tütrega ning tütre käitumine teie peres. Teil on ägedaid ja ebameeldivaid tülisid, mille tõttu nüüd mees kohtub oma tütrega väljaspool kodu. Te arvate, et kui on tegu armukadedusega, siis tuleb pöörduda spetsialisti poole.
Usun, et kindlasti võib ühe tundena olla tegemist armukadedusega, kuid see on iseenesest loomulik ja tavaline tunne laste puhul, kelle vanemad lähevad lahku. Samuti on see loomulik tunne uute kaaslaste jaoks, kelle partnerid suhtlevad tihedalt oma eelmisestt suhtest pärit lastega. Armukadedus on üks paljudest emotsioonidest, mis annab märku rahuldamata vajadusest. Teie loos võib oletada, et mehe tütar vajab oma isa palju rohkem või teisel viisil, kui ta teda saab ja teie vajate oma mehe kohalolu rohkem, kui see võimalik on. Tunnetest on vaja saada rääkida, siis ei kuhju tunded enda sisse suureks vimmaks ja vihaks ega plahvata suure paugu ja vägivallaga välja.
Kui lapses on nii palju viha või armukadedust, siis on vaja kindlasti pöörata tähelepanu suhetele ning otsida võimalus, kuidas muuta suhted selgemaks ja toimivamaks.
Mõned üldised tähelepanekud, millega oleks vaja arvestada, kui lapsed käituvad kärgperes probleemselt:
• Mida lõpetatumad on eelmiste partnerite paarisuhted, seda lihtsam on edasi suhelda lapsevanematena. Paarisuhte lõpetatusest annab märku see, kui ekspartnerid saavad omavahel suhelda lapsekasvatusteemadel rahulikult teineteises emotsioone ja ärritust äratamata. Kui tekivad pinged või välditakse suhtlemist, siis tasuks proovida suhet puudutavad lõpetamata asjad nö kokkusõlmida ja leida piisav rahu, kuna vanemlik suhe jääb ju kestma.
• Lapse vanemateks jäävad ekspartnerid ja ning uute partnerite roll on ideaalis oma kaaslast toetada, kuid mitte osaleda otseselt kasvatusküsimuste lahendamisel. Vastasel korral on tõenäoline, et ilmnevad probleemid. Selleks, et keegi saaks lapsele nõudmisi esitada või koos lapsega reegleid kehtestada, selleks peab olema tal lapsega lähedane, hooliv ja austav suhe. Vastasel korral tekib lapses trots ning konfliktid ja pinged on kerged tulema.
• Mida selgemad piirid ja kokkulepped on vanematel seoses lapse liikumistega ühest kodust teise ja muude asjadega, seda kergem on ka lapsel tegelikult olla. Otsuste eest peavad vastutama vanemad, sest lapse jaoks oleks see vastutuse koorem liiga suur. Loomulikult on suuremal lapsel juba rohkem võimalik kaasarääkida, kuid vastus peaks olema vanemal.
• Vanematel on vaja aidata oma lapsel tunda ja väljendada erinevaid emotsioone – nii armastust, kurbust, hirmu, kergendust kui ka viha või armukadedust.
Küsite, kas peaksite pöörduma spetsialisti poole. Kui probleemid lapsega jätkuvad, siis soovitan kindlasti pöörduda pereterapeudi poole, kes aitaks kogu süsteemil kohaned uues olukorras. Lapse süüks ei saa panna koduse õhkkonna kvaliteeti, kuna täiskasvanud vastutavad selle eest. Muidugi on laps osaline, kuid mitte vastutaja. Kui täiskasvanutel on probleem, siis on alati võimalik abi otsida ja nõu küsida. Aitäh, et teete seda praegu! Kindlasti väärivad teie pere kõik kolm last rahulikku ja piisavalt armastavat õhkkonda kodus, kuhu nad on teretulnud ja oodatud.
Teie mehe tütar võib küll peamiselt elada ema juures, kuid ta vajab selgust ja turvalisust seoses isaga. Ta peab teadma, et keegi ei saa võtta temalt isa ära, isegi kui isal on nüüd üks uus laps ja üks kasulaps. Turvatunde loomise võtmesõnad on selged piirid, lubatud emotsioonid ning aus ja soe suhtlemine.
