Laps on 2a ja 2kuud vana. Nii kui ütlen, et nüüd lõunaune või õhtune magamaminek on käes, nii hakkab laps jonnima ja ei ole nõus tulema magamistuppa. Magab ta meie toas kas oma voodis või siis meie vahel, eelistab meiega koos magada ja tahab magama jääda enamasti kellegi kaisus. Varemalt läksime magamistuppa, lugesime-rääkisime muinasjuttu ja siis panime silmad kinni ja magama. Kui ta on magama jäänud, siis tulen ma ta kõrvalt ära tööd tegema. Nii on olukord kestnud pikalt. Aga viimased kuu aega lihtsalt laps nutab ja jonnib kui on magamamineku aeg. Voodisse pikali saan ma ta ainult sellisel juhul kui ütlen, et kutsun appi supernänni saatest nähtud tädi(oleme koos seda saadet vaadanud ja olen talle öelnud, et see tädi õpetab seal saates, mida teha, kui lapsed jonnivad). Selline asi on minu meelest lapse hirmutamine ja ei tahaks sellist taktikat kasutada, samas ei ole ma võimeline teda mõnda muud moodi enam voodisse magama saama. Ta lihtsalt ei kuula või nutab ja karjub ja tahab iga väikese aja tagant, et ma midagi teeks. Kui küsida, et miks sa ei taha magama ja kas hiljem läheksid, siis ta ei oska muud vastata, kui et ta tahab mängida, vahest olengi tal kauem mängida lasknud ja öelnud, et no mängi, et magama läheme siis poole tunni pärast, aga siis tuleb samasugune jonn poole tunni pärast uuesti. Kui ütlen, et mina väsinud, siis ütleb, et ma mingu magama, tema mängib jne...
Ideid? Ei tahaks last iga kord ära hirmutada selle magama panemisega, seda enam, et mind ennast pandi väiksena sama taktikaga magama ja tunnen ennast veel eriti halvasti seetõttu...
Viimasel ajal on teie laps hakanud tõrkuma magamaminekul ja küllap on see teile väga vaevarikas. Vahel on nii, et lõpuks saab jaks otsa ja siis läheb käiku hirmutamistaktika. See võib küll esmapilgul olla tõhus, kui aja pikku muutub lapse vastuseis veelgi suuremaks. Seda näitab ka teie kogemus. Kui olete tähele pannud, et just viimasel ajal on olukord keerulisemaks läinud, siis tasub mõelda, mis on selle muutusega seotud. Kas on laps millegi tõttu mures, kardab üksi olla, et te lähete ära vms.? Veel võib ju olla, et koos supernännit vaadates on tal kujunenud nutvaid lapsi nähes endalgi hirm saada kurjustatud või karistatud. Kuigi seal saates räägitakse, kuidas toimida ja rääkida, et pruugi laps muud aru saada, kui seda, et seal on pahad lapsed ja neid karistatakse.
Igal juhul ei ole hirmutamised ega ähvardamised head lahendused. Kui magaminek seostub lapse jaoks karistusega, hirmuga, pahandusega, siis ta ju ei hakka seda ka tahtam. Ta ei pruugi protestida magamise vastu, vaid ta üritab vältida kaasnevaid pingeid.
2-aastastele on vahel talumatult raske ka lihtsalt üksi ja omaette jääda. Magamaminek tähendab loobuda, millegist toredast, eelkõige teiega koosolemisest. Uute seoste loomine ei kulge kindlasati kiiresti, kuid parim tee on ikka läbi rahulikku ja sõbraliku meelestatuse. Andke talle veidi aega oma mängud lõpetada, tehke vajalikud toimingud (pesemine, uneriided, kaisukaru, kallid, unejutt vms.) ning kõike seda ilma kauplemiste ja tingimisteta, kuid kindlasti meeldivas meeleolus. Olge ise kindel, kuid heatahtlik, et temagi kogeks, et see on tore ja karta pole midagi. Kui kordub positiivses meeleolus kindel rütm. Uute ja positiivsete seoste kujundamine võib olla kergem, kui päevane ja õhtune magamaminek kujuneks ühtemoodi, sh ka oma voodi. Kui teile sobib, et olete mõnda aega tema juures, siis miks mitte. Last võib aga segadusse ajada, kui vahel saab kaissu ja vahel mitte, see soosib kauplemist ja jonni, kui ei saa. Kaissu ja sülle jm mida ju ka laps kindlasti vajab, võiks ta saada piisavalt ärkvelolekul.
Igal juhul esimene asi, mille poole püüelda, on hirmu vältimine ja rahulik meeldiv õhkkond.
