Poja oli siiani harjunud ainult minuga(emaga) koos olema. Mõned üksikud korrad kellegi hoida olnud. Nüüd aga alustasin ka ise kaugõppega kooliteed. Ehk siis 4 päeva kuus peab poiss hoida olema- oma isaga ja vanaemaga.
Esimesed 4 päeva on seljataga ning tulemuseks on kuri ja solvunud laps. Ei usalda mind enam. Eriti tugevalt elab kõike läbi öösel, unes. Tuleb ikka kohe kurjalt kohe virutab ja hammustab.
Hommikuti sai talle ilusti seletatud, mis ja milleks ja et emme tuleb õhtul tagasi. Õhtul võtsin eraldi aega ainult tema jaoks. Istus süles ja rääkisime omavahel.
Kuidas peaksin edasi toimima , et laps maha rahustada ning usaldus tagasi võita? kaks nädalat olen kodus siis uus 4 päevane tsükkel eemal- kas siis võib oodata uusi tagasilööke? Laps ei hakkagi mind enam kunagi usaldama?
Alustasite õpingutega ja peate 4 päeval kuus usaldama poja isa ning vanaema hoolde. Kardate, et olete oma poja usalduse kaotanud. Selgitasite talle oma äraolekut ning andsite teada, et tulete kindlasti õhtul tagasi. Laps on oma rahulolematust selgelt väljendanud agressivse käitumisega.
Mida võiks veel teha olukorra leevendamiseks? Väga oluline on mitte ainult rääkida ise, vaid peegeldada ka poja sõnu, tundeid ja tegusid. „Oled minu peale kuri, et olen vahest kodust ära.“ „Paistab, et sul on hirm, et olen pikalt ära.“ Laps saab aru, et teda mõistetakse, et tema tunded pole keelatud, et ta võib teada anda oma üleelamistest.
Oluline on aga ka selgelt väljendada oma suhtumist vägivalda. „Mul on valus kui mind lüüakse või hammustatakse. See ei meeldi mulle.“ Laps on väike ja võib pakkuda talle lubatud viise pahameele väljaelamiseks. "Oled nii pahane, et tahad kohe virutada rusikaga. Seda võib teha vastu patja, tugitooli vms."
Hea on meeles pidada ka seda, et väikesed lapsed tajuvad hästi täiskasvanute, seisundit eelkõige alateadlikult, seega on oluline olla ise vaba süütundest. Viimane on kerge tekkima kui hakkame end jagama lapse ja enda vajaduste, huvide vahel. Õpingute jätkamine on pikas perspektiivis ka lapse huvides, seega igati õigustatud tegevus. Olles ise veendunud oma otsuse õigsuses, kiirgate kindlust ja sisemist rahu, mida tajub ka laps.
Tulete tõesti peale õppepäevi alati tagasi, seega varsti laps harjub sellise elurütmiga ning usaldus taastub.
