Mu toimekas sel nadalal 17 kuuseks saav poeg, kes muidu sai rinda louna- ja ohtuune eel ja 2-3x oosel, muutus kesk 24. dets. virilaks, loobus so'ogist - joogist, tahtis vaid tissi, sylle ja magada. Seda ta tegi ca. 24 tundi ja siis loobus tissi votmast. voite kujutada piimavaru, mida ta selle ajaga produtseeris. Mu rinnad olid 26.dets. ohtuks kui valutavad pommid, 27. dets. lypsin hommikul ja ohtul, 28. ei ole peale kapsalehtede midagi muud teinud. Poeg ei paista olevat huvitatud tissitamist. Arvan, et tal on hammas/hambad yks komponent selles loos, kuid mu kysimus on, et mida edasi? Kas see on tissitamise lopp voi hakkab ta veel edasi rinda tahtma? Kas jatkata lypsmisega ja kui, siis kaua? Millal kaob piim ise sellise "vo'orutamise" peale rinnast ja mida peaksin jalgima iseenda ja ka tema parimaks edasikulgemiseks la'hiaegadel? Olen tanulik iga jagatud motte/nouande/opetussona/kogemuse eest.
Täpset kogust jälgima ei pea. Minul poiss 1a7k, tissist võõrutasime 2 kuud tagasi. Tissiga paralleelselt jõi lehmapiima aastavanusest alates. Kõige parem oleks pakkuda keefirit või maapiima või kitsepiima. Nende mittesobivusel/puudumisel sobib poevariantidest 3,5%-ne. Rasvasemast piimast omastab laps paremini vajaliku. Kui laps keefirit joob, siis minegi esialgu selle peale üle. Minu oma ei joonud ning alustasime 3,5-sega. Nüüdseks joob ta juba sama piima, mida meiegi. Vahel maal maapiima ja linnas just seda, mida koju ostetud on (alla 2,5% me ei joogi)
tissitamise lõpp on kurb aeg ja mitte niivõrd lapsele kui emale. See tunne, et laps ei sõltu enam sinust ja et ilma emmeta saadakse ka edukalt hakkama. Kujutan ette, et järgmine kord saab sama tunnet tunda siis, kui laps kodust ära kolima hakkab.
see emasüda on ikka naljakas küll... ops:
ops: