Tere, mul on selline probleem. Laps õppis õigel ajal rääkima ja ütles ikka tavapäraseid sõnu, nagu auto, aitähh jne. Mõne aja möödudes ei räägi ta enam ühtegi sõna, ainult laliseb oma keeles. Ta on 2 aastane ja nelja kuune. Kõne puudub täielikult. Aru enamasti saab kui talle rääkida, ja kui midagi väga tahab, siis oskab ka seda näidata. Aga miks ma peaks tegema või kuhu pöörduma, et saada abi ?
Lapse arengul on suures piires oma rajajooned, teatud ajal hakkab laps tegema teatud asju. Ent selle kõrval on igal lapsel oma eripärane arengutempo, mida kindlasti tasub usaldada.
Mõelda tasub selle peale, mis võis tingida muutuse. Mis juhtus sel ajavahemikul, kui laps justkui asus sõnu ütlema, seejärel aga sellest loobus. Muutused ümbritsevas keskkonnas võivad lapse arengut nii soodustada kui ka takistada. Arengut takistavad tegurid võivad olla nii emotsionaalset laadi (intensiivsete tunnete ilmnemine, tülid perekonnas, isa-ema vaheline lahendamata pinge, lapse emotsionaalne trauma kukkumise või karistamise tagajärjel jms) kui ka füüsilist laadi (nt kogu pere kolimine, lapse "kolimine" vanemate toast või voodist oma tuppa ja voodisse jms).
Lapsele on vaja arenguks rahulikku, turvalist, armastavat keskkonda. Kui see on olemas, on olemas ka eeldused rahulikuks arenguks. Kui sellega on teie kodus kõik korras, siis võiksite lihtsalt mitte liialt muretseda puuduvate sõnade pärast. Olge lapse jaoks olemas, mängige ja tegutsege koos. Kui tunnete, et siiski ei saa muretsemata jätta, võite rääkida oma murest perearstile, kes teid vajadusel suunab lapseneuroloogi vastuvõtule.
