8 aastasel tüdrukul on ilmselgelt stress, kolimine, kool, uued sõbrad, ka (uus) mees majas, (lapse isast läksime aastaid tagasi lahku). Kuidas lapsel aidata stressist jagu saada?
Olete mures, kuna näete, et teie elumuutused mõjutavad ka last ning soovite teda aidata. Üldiselt võib öelda, et laste peamised stressi maandamise viisid on mängimine, rääkimine, nutmine ja naermine. Lapsed tulevad muutustest tuleneva stressiga paremini toime, kui lubada neil väljendada oma küsimusi, vastupanu, vastumeelsust, pettumust, igatsust, unistusi ja loomulikult ka rõõmu. Aktiivne kuulamine on sel juhul parimaks abivahendiks.
Aktiivse kuulamise puhul on lapsevanem lihtsalt tähelepanelik, ja märkab lapse eneseväljendust ning peegeldab seda lapsele tagasi. Peegeldamine annab kinnituse, et vanem saab õigesti lapsest aru ja lisaks annab see lapsele kinnituse, et ta on vanema poolt kuuldud ja mõistetud. Hoiduda tasub selgitustest, kriitikast, küsimustest, õpetustest ja muust mis ei lase tegelikult lapsel väljendada talle olulisi mõtteid, tundeid ja vajadusi. Aktiivne kuulamine võiks kõlada umbes nii: "Ma näen, et sa igatsed oma vanu sõpru", "Sulle ei meeldi su uus tuba", "Sa tahaksid oma vanu klassikaaslasi näha ja oled kurb". Laps saab seda siis kinnitada või uuesti selgitada ning siis kordub kuulamine ja tavaliselt kui laps hinnanguid ei koge, hakkab ta edasi rääkima. Vanema jaoks võib olla raske kuulata, kuidas tema parimad kavatsused on lapsele valu ja pettumust valmistanud. Oluline on siiski lihtsalt kuulata ja endas nö ruumi teha. Kui last aktiivselt kuulata, siis õpib ka laps ise oma tundeid teadvustama ja neid aktsepteerima ning oma probleemidele lõpuks ise lahendusi otsima.
Muidugi on oluline hoolitseda, et lapse elus oleks stressi tekitavaid situatsioone võimalikult vähe. Pingeid ei ole aga võimalik päriselt ära hoida ja ei olegi vaja, sest olulisem on õppida oma tunnetega toime tulema. Võib öelda, et laps tuleb oma tunnete ja pingetega toime, kui tema juures on täiskasvanu, et piisavalt jaksab lihtsalt taluda, mõista ja kuulata tema tundeid. Kui tunnetest saab rääkida, siis hakkavad need liikuma ja muutuma ning lõpuks vähenema. Kui aga tundeid väljendada ei saa, siis jäävad nad kehasse kuhjuma ning pinge hakkab väljenduma läbi keha, haiguste või käitumise.
Lapse pingete vähendamise kõrval on kindlasti oluline, et hoolitseksite regulaarselt ka oma vajaduste eest. Lapsed on tundlikud ka pere üldisele stressitasemele ja muutused toovada alati kaasa teatud hulga stressi. Soovitan teil küsida endalt, et mida ise vajate ja mis teile endale energiat annab ja rõõmu valmistab.
Aktiivse kuulamise kohta saab lugeda mitmest heast raamatust: Th. Gordoni „Tark lapsevanem“, Mazlich ja Faber „Kuidas rääkida lastega nii, et nad kuulaksid ja kuulata nii, et nad räägiksid“, A.Solter „Nutt ja jonnihood“. Peres stressi vähendamiseks saab praktiliselt õppida aktiivset kuulamist ja muid olulisi probleemilahendusoskusi Gordoni perekoolis - www.sinamina.ee. Soovi korral võite alati pöörduda ka isiklikult Perekeskuse nõustajate poole.
