Minu 1a 10k laps kardab kakada - igakord hakkab kikivarvukil ringi joosma ja nutab kaka kaka ja küsib potile, aga potti midagi ei tee. Mulle endale tundub, et ta ei taha enam püksi teha, aga potile ka mitte. Enamasti tuleb siis lõpuks, kui enam kinni hoida ei jõua püksi, paar korda olen vägisi potile surudes potti ka saanud. Minule endale teadaolevalt pole tal valus olnud kakada, et hirm peaks olema või vähemalt kõht pole kinni olnud ega pepu punane. Milles võiks olla asi? On see lihtsalt mõni ealine iseärasus?
Seda võib tõesti öelda, et ealine iseärasus mängib rolli. Nimelt enne kaheaastaseks saamist hakkavad lapsed tunnetama kontolli oma keha üle, suudavad ise kakat tagasi hoida ja väljutada. Vahel tekitab see lõbu, uudishimu, vahel aga segadust - miski väljub tema seest. Selline kontollivõime kujunemine on oluline etapp , samal ajal mõjutab ka tema isetunnet.
Kui märkate, kui ta soovib pissida või kakada ja suunate ta potile. See võik olla julgustav meeldetuletus, jõu kasutamine oleks liiast. Lapsed hakkavad potti kasutama enemasati meeleldi, last innustab teadamine, et emale see meeldib ja ka suuremad nii teevad. Tema iseseisvusele tuleb kasuks, kui ta saab sellega ise hakkama, saab vabatahtlikult selle üle otsustada ja ka kedagi omakorda rõõmustada. Kindlasti ei tohiks kaasneda survet, liialdatud ärevust või pingeid tualetiharjumustega seoses.
Niisiis jätkate lapse suunamist potti kasutama ja tehke seda rahulikult. Teie poolt kirjeldatud ilmingud võivad taanduda aja möödudes, peaasi, et ei ole liialt tähelepanu ega muret kakamisega seoses. Mõnda aega katsuge lihtsalt mitte midagi erilist teha ja ka mitte muretseda, seda enam, et seedimise ja tervisega ei näi samuti probleemi olevat. Niisiis, mida loomulikumalt asjad kulgevad, seda parem.
Kui aga siiski muretsete jätkuvalt ka mitme kuu pärast või kui ilmneb veel kaasnevaid probleeme, siis andke palun teada või pöörduge vastava spetsialisti poole.
