Mul on 2-aastane laps, kes juba väga ammu ei taha päeval magada. Magamapanekud on olnud alati aeganõudvad ( 1 h ja enam), 4 kuud tagasi lisandus see, et vaatamata pikale magamapanekule laps ei uinunudki enam, üritasin last magama saada mitmid tunde kella 13-st kuni 16-ni ja tulemusteta. Kuna pikemat aega laps päeval magama ei jäänud, siis loobusin lõununne panekust, sest me mõlemad olime kurnatud mitmetunnistest lahingutestt. Lapsel oli aga väga paha tuju pidevalt, jonni oli väga palju, silmnähtavalt oli laps pidevalt üleväsinud. Ilma lõunauneta ei saa. Ainuke variant on autoga sõites ta magama panna, igapäevaselt läheb see aga väga kulukaks ning lapsel on turvatoolis ning õueriietes halb magada. Ühe nädala olen nüüd teda autoga magama sõidutanud, laps kohe rõõmsam ja jonni palju vähem. Täna proovisin 1,5 h teda toas magama panna, ta püsis sellest ajast isegi enamus voodis pikali aga ta ei uinu, rohkem ei suutnud teda magamistoas hoida, sest peale seda aega peaksin hakkama teda vägisi pikali panema, laps hüsteeriliselt nutab ja teatab, et ta ei taha magada. Ma ei oska ega julge enam last kuidagi lõunaunne kodus toas panna. Kardan juba proovida, sest iga kord peale mitte magamasaamist olen väga pahas tujus ja nördinud, sest laps vajab und. Lisainfot: kärus ei püsi, et sekkega magama sõita, õues käime enne lõunat, ärkab hommikul vara (7 tavaliselt).
Saan teie kirjast aru, et lapse lõunase unega on muret olnud pikka aega. Viimased neli kuud ei uinu kaheaastane laps päevasel ajal aga üldsegi mitte ning olete proovinud olukorda lahendada kahel erineval moel- loobunud proovimast ja lasknud lapsel ärkvel olla või sõidutanud last autos magama. Esimesel juhul olete tundnud tugevat pahameelt, kuna saate aru, et kaheaastane laps vajab ka päevast und, ilma milleta muutub ta pahuraks, jonnakaks ja on ilmselgelt üleväsinud. Teisel juhul nimetate, et asi ei tööta kulukuse ning lapsele ebamugavuse tõttu (kuigi laps jäi sel viisil magama ja oli peale ärkamist puhanud ja rõõmsam).
Ütlete, et enam te isegi ei julge last magama panna sest see ebaõnnestub ning see häirib teid tõsiselt.
Olete proovinud erinevaid võtteid ja andnud endast vanemana parima- praegu olete aga täiesti nõutu ning tunnete, et enam ei oska, kuna võitlus on ka teid ära kurnanud.
Teie lapsel on uinumine võtnud alati pikalt aega- tund ja enamgi. Kuna kirjast ei selgu, kuidas magamaminek toimub, võiks mõelda, millised on teie une-eelsed rituaalid- kas sellised, mis annavadki võimaluse pikalt ja meeldivalt aega voodis veeta, ilma et uinuma peaks (unejutt ja laul ja veel unejutt ja siis juua ja siis pissile ja siis ...jne.)? Või saate ehk teha muutusi ja olla konkreetsem- üks unelaul, kalli-musi ja head und!?
Rituaalid ehitavad hea ja turvalise raamistiku uinumisele, need on päevast-päeva ühesugused ja loovad lapsele kindlustunde ja struktuuri.
Võib veel mõelda, mida laps vajab? Kui ta ikka selgesõnaliselt ütleb, et ei taha magada - on võimalik magamajäämise vastumeelsust vähendada selgitades, et tuleb hoopis vaikne tund/puhamise aeg (või muu selline...) - kus magama ei pea, küll aga pikutama, et õhtul oleks taas vahva koos mängida ja toimetada. Ja ikka rituaalid! Enne vaikset tundi ja miks mitte ka peale seda. : )
Kuna laps ärkab hommikuti vara, võite proovida ka läbi päeva vaiksemaid pooltunde, kus pikutate või istute diivanil koos ja mängite/teete midagi rahulikku/rahustavat (panete nuku magama; joote piparmündteed; vaatate juturaamatut; silitate selga; kuulate vaikset muusikat jne.)- mis võiksid siis asendada lõunaund.
Mõte selles, et võtta maha teil ja teie lapsel tekkinud "lõunaunepinge". No kui ei maga, aga saab olla rahulikult - abiks ikka. Ja kui olete ise rahulik, on ka laps pingevabam ja uni saab võimaluse tulla.
1 lugeja arvab, et see vastus oli abistav.
15 lugejat arvavad, et see vastus ei olnud abistav.
