Probleem on selline, et kuu aega järjest on laps öösel rahutu ja on hüsteerias. Kui anda juua, joob ära ja jälle hüsteeria hoob tagasi, ta võib nii liitrite kaupa juua. Aga see on halb, et nii palju joob. Ta sai kuu tagasi aastaseks ja mõned päevad pärast seda hakkaski see tsirkus meil öösiti pihta. Enne seda tralli, magas laps ilusti. Paar korda korra ärkas üles ja kõik.
Mõtlesin päeval mis võiks olla valesti, aga pole siiani arusaanud. Rääkisin arstile selle probleemi ära, ütles, et laps ei tohi palju juua maksimaalselt 60ml öösel mitte rohkem. Ütles veel, et prooviks teda silitada ja rääkida temaga, aga kasu pole sellest olnud, laps tõukab meid eemale ja hüsteeria tuleb kohe tagasi. Öösel magab ta meie juures nüüd, siis lihtsam. Päeval laps on rõõmus, mängib ja naerab, aga öö on jube. Meil juba kuu aega magamata ööd, närvid ikka nii laes, püüame igati vaos hoida, et ise ikka rahulikud oleksime. Ehk oskate nõu anda, mida peaks tegema?
On tavaline, et vanemad püüavad lapse nuttu vaigistada ja tähelepanu millelegi muule juhtida. Saan aru, et kui teie laps nutab, siis annate talle juua, ning laps nutab varsti edasi. Lapsed väljendavad oma nutuga stressi ja pinget. Nutust on haaratud kogu keha ning pinged kehas saavad liikuma hakata ja vabaneda. Kui last liiga kiiresti püüda vaigistada, siis jääb stress ikka kehasse ning nutmine jätkub mõne aja pärast. Eesti keeles on ilmunud väga hea raamat „Nutt ja jonnihood“, milles Aletha Solter selgitab nutmise tervislikku mõju ning annab soovitusi, kuidas vanemad võiksid nutva lapsega käituda. Kui on kindlaks tehtud, et lapsel ei ole mingit füüsilist haigust ega valu, siis on tegelikult oluline hoida nutvat või hüsteeritsevat last süles ning aktsepteerida empaatiliselt ja hoolivalt nuttu. Kuna lapse nutt on tavaliselt vanemale raske kuulata, siis tuleb ka teadlikult ennast toetada, et oleks jaksu jääda rahulikuks. Kui laps ei ole saanud turvaliselt oma nuttu välja nutta, siis võib esimestel kordadel nutmine kesta kaua, sest stressi on kogunenud palju. Lapsed, kes saavad turvaliselt vanema süles nutta, muutuvad tegelikult järgmisel hetkel rahulikumaks.
Lisaks tasub muidugi uurida, mis on võinud olla see, mis põhjustab lapsele stressi. See võis olla mõni ehmatus või trauma. Lapsed võivad olla ka väga tundlikud vanemate haigusele või muudele probleemidele, sest nad tajuvad pinget. Stress võib tekkida ka arengulisest frustratsioonist, kui laps püüab millegagi hakkama saada, kuid veel ei saa ning see kõik on loomulik. Tähtis on, et laps saaks selle pinge endast välja nutta. Nutt ei ole muidugi ainuke stressi maandamise viis, kuid väiksed lapsed kasutavad seda palju. Stressi maandab ka naermine, rääkimine, mängimine ja muu füüsiline tegevus.
Kui laps on pikka aega öösiti olnud rahutu, siis proovige leida võimalus, et saaksite ennast ise välja magada, et jaksaksite siis olla lapse jaoks olemas ning võtta tema nutt nö vastu. Ärge pakkuge talle ise juua, sest see takistab lapsel end vabalt nö tühjaks nutta. Lihtsalt kuulake, hoidke ja olge olemas oma lapse jaoks. Võite öelda, et olete olemas ja et ta võib nutta ja väljendada oma pahameelt nii palju kui vajab. Aktiivne kuulamine ja tunnete peegeldamine sobib väga hästi, kui ainult ise suudate jääda piisavalt rahulikuks. Kindlasti oleks hea, kui ka isa saaks aidata, kui teie enda ärevus liiga kõrgeks hakkab tõusma.
Huvi korral võite lugeda Aletha Solteri raamatut „Nutt ja jonnihood“, usun, et leiate sellest enda jaoks rahustavaid mõtteid ja häid nippe.
3 lugejat arvavad, et see vastus oli abistav.
6 lugejat arvavad, et see vastus ei olnud abistav.
