Minu pojal(6.a) on tekkinud tugev tõrge pesemise suhtes. Iseenesest ta naudib väga vett ja korra nädalas on meil kindlasti vanniskäik, aga ka sinna meelitamiseks pean ma alati vaeva nägema. Kui on juba vannis, mulistab ja katsetab seal heal meelel.
Samas leian, et 6.a laps peaks juba õppima leppima, et igapäevane pesemine on päevarutiini osa, mis ei kuulu vaidlustamisele.
Väiksemana ei olnud pesemine nii keeruline, aga praegu püüab ta isegi kätepesust eemale hoiduda.
Lisan juurde, et lapsel on diagnoositud Aspergeri sündroom, ja teatud teemad on meil eriti keerulised(nt söömine). Seega ei tööta ka kõik mudelid, mis ehk "harju keskmiselt".
Samas on ta üsna mõistlik tegelane nii et mõnes asjas on läbirääkimised päris viljakandvad.
Ehk aitate mul mõelda, kuidas muuta pesemiskogemus positiivseks?
Tere.
Aspergeri sündroom on autismispektri häire. Selle häirega lapsed vajavad oskuslikku lähenemist. Neil lastel on raske aru saada, mida meie mõtleme ja tunneme. Aspergeri sündroomiga lapsed vajavad eelkõige sotsiaalsete oskuste õpetamist, mis aitab neil suhelda ja teiste ootustele vastata.
Tegelemine peaks olema kompleksne ja seetõttu on raske anda üksikuid võtteid.
Meil Eestis on loodud Eesti Autismiühing ja Põhja-Eesti Autismi Liit.
Läbi nende ühingute toimub ka vanemate nõustamine ja koolitamine.
