minu poiss ütleb mulle pidevalt loll emme ...kui on kuri vöi ööselgi sonides .ml on endal nii paha olla ...mida teha et see välja saada tema könest...millest see tuleb,kodus me nii mehega omavahel ei räägi ja lapsele kh ei ütle.
Kirjutate et tunnete end halvasti, kui teie viieaastane poeg nimetab teid "lolliks emmeks". Olukorrad, kus laps niiviisi ennast väljendab, leiavad aset, kui laps on kuri ning isegi öösel läbi une sonides.
On täiesti arusaadav, et ühelegi vanemale ei tee rõõmu, kui tema laps räägib ebakohaselt/kasutab ebaviisakaid sõnu- siinkohal saan ma aru, et imestategi, kustkohast lapsel selline sõnavara? Kodus te mehega ei omavahel ega lapsega suheldes selliseid sõnu ei kasuta.
Öeldakse, et lapsed on justkui švamm- nad imavad endasse kõike, ühest küljest märkamatult- lihtsalt mis neile tundub oluline, huvitav, põnev, intrigeeriv- olgu need siis käitumisviisid, hoiakud, eelistused, kindlasti ka sõnavara jne. Ning nad teevad seda enda ümbritsevat keskkonda jälgides ning matkides. Matkides neid, kes on selles keskkonnas- laps siis eelkõige oma vanemaid (või teisi olulisi täiskasvanuid, nagu vanavanemad, naabritädid/onud, lasteaialapsel kindlasti kasvatajad), aga kindlasti on eeskujudeks suuremad õed-vennad, oma hoovi lapsed, sõbrad, lasteaias ka rühma liidrid (nii positiivsed, kui negatiivsed). Nimetama peab ka kindlasti meedia mõju (televiisor, üha enam ka arvuti), kus erinevad lemmiktegelased või lihtsalt möödaminnes nähtu/kuuldu võib lapse meelde talletuda ja kohe ka kasutusse minna.
Oma lühikeses kirjas ütlete, et laps nimetab teid pidevalt teid pahandaval moel. Olete kindlasti märganud, millised olukorrad last endast välja viivad/pahandavad/ärritavad, mis paneb last end just sellisel moel end teie suhtes väljendama. See võiks olla mõtlemise koht- mida saaksite ise teha teisiti, end teisel moel väljendada jne.
Küsite, et mida teha, et see ("loll emme") välja saada tema kõnest? Püüdke rahulikuks jääda ning olukorras, kus kõik on hästi (probleemivaba ala)- näiteks peale õhtusööki, või peale ühist mängu, või enne uinumist peale unejutu lugemist- võtta ebakohased väljendid teemaks. Õeldagi, et teil on mure ja et just tema saab teid aidata. Rääkige kehtestavat minasõnumit alustuseks kasutades, mis on teid häiriv käitumine (hinnanguvaba olukorra kirjeldus - ...kui mulle öeldaks loll emme, siis...); mis kahju te sellest saate ja mida seoses sellega tunnete. Usun, et leiate õiged sõnad ja isikupärase väljendusviisi. Järgnevalt kuulake last, mis on tema vastus. See võib sageli olla vastupanu- kellelegi ei meeldi kuulda, et oleme teist pahandanud, solvanud, haiget teinud- ning võib väljenduda eitamises, süüdistamises, nutus jne. Teie jääge rahulikuks ja sõnastage see ümber- mis iganes te laps vastab. Aktiivselt kuulates aitate lapse tugevate tunnete "merest" jälle välja ning ta on valmis taas teid kuulama- kui tajub, et te kuulate tõelist ka teda ja teda austaval viisil.
Olles lapsega rääkides siiras, ehe oma tunnetes ja olemises- saame me tõelise kontakti ja siis on tõenäoline, et laps on valmis tegema midagi teisiti/muutma oma käitumist , ehk tegema meiega koostööd.
