Tere,
Mure 4a tüdrukuga. Päeva jooksul mitu korda lapsel pissihäda, aga pissi ei tule. Probleem kestab juba pea aastajagu. Uriiniproov korras, valusid ei kurda. Tundub, et see tekib justnagu rohkem pingelistes situatsioonides. Laps on koguaeg olnud kergesti ärrituv, kõike väga südamesse võttev, mitmete hirmudega (mis aja jooksul jälle leevenevad, siis tuleb jälle mingi muu hirm ei tea kust.) Mulle kui emale, tundub, et asi on psühholoogiline. Kas selline asi on olemas, kuidas ravida?
Kui laps ei oska või ei saa oma pingeid sõnadega väljendada, siis on loomulik, et tema keha hakkab pinget väljendama. Lapsed on väga füüsilised ja tundlikud ning võivad vahel isegi väljendada psühholoogilisi pingeid, mis neid ennast otseselt ei puuduta.
Lapse psühholoogilisi pingeid saate oluliselt vähendada aktiivse kuulamise abil. See tähendab kuulamist siis, kui lapsel on tugevad tunded või probleem. Vanem ei hakka sel juhul ise lahendusi pakkuma, lohutama, õpetama ega küsitlema. Vanem loob aktsepteeriva õhkkonna, milles laps tunneb, et ta on vastuvõetud just nende tunnete ja kogemustega, mis tal hetkel on. Laps saab siis kogemuse, et turvaline on ennast väljendada ning ta näeb, et vanem ei muutu kurvaks ega liiga murelikuks ning suudab jääda rahulikult kohale. Seega saab laps kogemuse, et tugevaid tundeid võib välja näidata ega pea oma kehasse jätma. Paljud vanemad aga püüavad suurest hoolimisest pakkuda lapsele erinevaid lahendusi enne, kui laps saab pinge endast välja väljendatud ning sel juhul jääb pinge kehasse. Pinged on normaalse elu osa, kuid oluline on õppida neid turvalisel viisil väljendama.
Aktiivset kuulamist õpetatakse Gordoni perekoolis www.sinamina.ee ning selle kohta võib lugeda kahest raamatust:
Th. Gordoni raamatust „Tark lapsevanem“
Mazlish ja Faber "Kuidas rääkida lastega nii, et nad kuulaksid ja kuulata lapsi nii, et nad räägiksid".
Nutu olemusest ja sellega toimetulekust võib lugeda veel Aletha Solteri väga heast raamatust „Nutt ja jonnihood.“
