Kirjutan, kuna ei oska hakkama saada oma 5 aastase poja emotsioonidega. Nimelt tundub mulle, et ta ei oska oma negatiivsete emotsioonidega hakkama saada ja väljendab neid ebasobivalt. Pisima pettumuse peale hakkab ta mind ja teisi pereliikmeid lollideks sõimama ja tihti tuleb ta mind ka füüsiliselt lööma. Selline probleem on kestnud juba umbes 6 kuud ja olen proovinud selgitada, et nii ei käituta ja ta võiks pigem öelda, et ta on kurb/pahane/pettunud ja kasvõi siis kisada seda. Pean tunnistama, et kuna ma pole suutnud jutuga kaugele jõuda, olen talle öelnud, et kui tema tuleb mind lööma, siis ma esmalt meenutan talle, et nii EI TOHI ja kui ta ei kuula, siis ma tutistan teda. Ja mitte kunagi ei aita ka sellest, kui ma siis peale esimest lööki meenutan, et kui ta mind veel lööb, siis ma tutistan, alati jõuabki asi tutistamiseni. Peale seda, kui laps on maha rahunenud ootan ma alati vabandust (minu pealekäimisel, ma selle ka saan), palun ise vabandust, et tutistasin ja selgitan veelkord, kuidas ta võiks oma emotsioone väljendada. Aga olukord ei muutu ja see teeb mind väga kurvaks (ka seda olen talle öelnud). Kas teil on mulle mingisuguseid nõuandeid.
Teie poolt kirjeldatud probleem viitab sellele, et last häirib miski, mida ta ei oska sõnadesse panna. Üks võimalus on, et 6 kuud tagasi toimus lapse elus mingi muutus, mis käivitas temas vastava käitumise. Selliseks olukorraks võib olla nt. elukoha muutus, muutused pereelus, lasteaia vahetus, ema suurenenud töökoormus jne.
Teiseks põhjuseks võibolla teiste laste eeskuju nt. lasteaias. Sellises vanuses lapsed õpivad teineteiselt matkides nii häid, kui halbasid asju. Sellisel juhul tuleb varuda kannatlikkust ja jätkata selgitustööga, mida olete siiani teinud.
Kindlasti tasuks küsida kasvataja käest, kuidas laps lasteaias teiste lastega käitub. Kui selgub, et laps käitub kirjeldatud viisil ainult kodus ja teiega on tegemist koduse probleemiga. Sellisel juhul võib põhjuseks olla, et emal on lapse jaoks vähe aega ja laps taotleb tähelepanu läbi pahategude.
Teie poolt kirjeldatud lahendustest on väga hea lapsega rääkimine ja vastastikkune vabandamine. Tutistamine ei vii kuhugi, selle asemel võiks kasutada aeg- maha tehnikat. Lühidalt tähendab see seda, et kui laps käitub teiega halvasti ütlete talle, et saite haiget ja teile ei sobi selline käitumine ja olete lapsega taas valmis suhtlema, kui ta käitub sõbralikult. Võimalusel tasuks minna teise ruumi ja jätta laps rahunema.
Abi on ka aktiivsest kuulamisest, mille käigus on võimalik välja selgitada lapse käitumise põhjus. Toon siia ühe aktiivse kuulamise näitelause: "Mulle näib, et sa oled minu peale pahane." Selline lause peegeldab lapsele tagasi tema tundeid ja annab võimaluse selgitada, miks ta seda teeb. Vahel tuleb sama või sarnast lauset korrata korduvalt, et laps avaneks. Aktiivse kuulamise teine mõju on lapse emotsionaalse pinge alandamine.
Kokkuvõttes tuleks teil mõelda, mis võis lapse käitumise vallandada 6 kuud tagasi ja kellega ta sellisel viisil käitub kõige rohkem. Nii leiate põhjuse ja tasapisi ka lahenduse.
Aktiivse kuulamise kohta saata täpsemalt lugeda Dr. Thomas Gordoni raamatust "Tark lapsevanem."
