Tütar 2.4a vana ja magab meie toas, oma voodis. Jääb magama vaid ema/isa juuresolekul ja me peame siis oma voodis pikutama, no ta arvab et meie peame ka silmad kinni olema ja magama jääma, isegi me ei tohi istuda, ju siis nii on kujunenud algusest peale ja tal see kinnisidee. Uinumine võtab viimasel ajal kaua aega, õhtul kui kõik jutud vaadatud ja tuled kustus võtab uinumine aega 30-40min, lõunal 10-15min. Ma ei jaksa enam nii kaua olla pikali iga kord, vaata et ise magama ei jää. Leian, et tasapisi võiks ta hakata iseseisvalt magama jääma. Kuu aja pärast läheb lasteaeda, kas see võiks natuke aidata kaasa uinumise parandamisele? Päris unekooli nagu ei suudaks teha et marsin toast välja ja ootan kui ta kisades uinub, tean et ei uinu sest kui mul juhe koos pikast magamapanekutrallist siis olen teinekord tulnud toast ära ja üsna hüsteeriasse läheb. Seda ma ei taha et magamine halbade emotsioondega oleks. Minuarust vanus justkui okei aga mis on Teiepoolsed nõuanded?
Ette tänades, Maris
Saan aru, et lapsel on raske jääda üksi ja und oodata, tema juures olemine on aga kurnav ja aeganõudev teile. Ees on ka lasteaedaminek, kus tuleb tütrel ilme teieta hakkama saada. Ja küllap saabki. Lasteaias laabuvad paljud asjad tänu sellele, et seal on omad kombed ja kord. Lihtsalt kindlal ajal tuleb magamisaeg, sealgi on omad rituaalid täitmiseks, kuid need kehtivad kõigile ning see teeb ilmselt ka kergemaks nende järgimise. Kodus ei ole vajalik seda lapsele argumendiks tuua (nt „sa pead harjuma, sest lasteaias on nii… „ vms.), see võib pigem lapses ärevust kujundada.
Kui te soovite kodus muutusi seoses magamaminekuga, siis proovige seda siiski. Praegu näib, et tütar seab teile reegleid ja võtab juhtohjad enda kätte. Paljudel lastel ongi raske loobuda vanematega koosolemisest (jääks justkui millestki toredast ilma, mis toimub ilma temata), vahel ongi hirmutav üksi tuppa jääda, vahel tundub lihtsalt tüütu vaikselt und oodata, samuti võib olla raske mängudelt ümber lülituda. Muutuseks võib proovida asendada senine magamamineku kord (millest soovite loobuda) mõne uue ja lapsele sobiva rituaaliga ning lisage ka üks kord, lühike, talle arusaadav selgitus (kui muud pähe ei tule, siis öelge kasvõi seda, et nüüd teeme nii, sest ma olen otsustanud, et magamaminek toimuks kiiremini / teisiti vms). Selle asemel mõelge kasvõi koos, mis sobiks, näiteks nuku või kaisukaru magamapanek (teie pikutamise asemel ), koos muinasjutu lugemine vms. Laps vajab veidi aega ümberhäälestumiseks, samas tunnet, et olete temaga ja et tema saaks ka kaasa rääkida, mida vajab, et end hästi tunda (uks veidi lahti, tuli jääb põlema vms.) Seejures jälgige, et magamaminek ei veniks, olge otsustav, kuid rahulik ja sõbralik. Ja veel, kindlasti on oluline, et laps saaks piisavalt positiivseid emotsioone ärkvelolekul koos teiega, rahulikumaid olemisi vahetult enne uinumisaega.
Laps tunneb end turvaliselt, kui ta teab, kuidas asjad käivad, ta vajab kindlaid reegleid, tunnet, et vanem kontrollib olukorda,. Ta on nõus arvestama teie vajadustega (väljendage seda), kui tunneb, et ka teda võetakse tõsiselt. Mõnusaid uneaegu!
