Minul selline mure, et meie 3 a. tüdruk magab siiani emme-issi vahel. Kusjuures tema 1 a. venna oleme suutnud harjutada oma toas ja oma voodis ilusti magama. Tüdruk on aga juba imikust peale olnud öösiti kehva magamisega. Kuni 2 aastaseni ärkas ta öösiti tihti üles isegi kaisus magades, oma voodis magamisest rääkimata. Oleme teda püüdnud erinevatel etappidel oma voodis harjutada, aga lõpuks oleme olnud pidevast jooksmisest tema voodi juurde ja seal istumisest nii kurnatud, et oleme jälle alla andnud. Ta on harjunud uinuma kaisus ja kui ta öösel mingi hetk virgub, siis on kohe nutt lahti ning tahab jälle kaissu saada. Kui ta tunneb, et kedagi tema kõrval pole, siis ärkab öösiti üles. Äkki oskate nõu anda, kuidas harjutada last oma voodis uinuma ja magama? See kaisus magamise harjumus on tal ju juba väga juurdunud. Oleme proovinud ka eraldi voodi tõstmist meie tuppa, aga tema ronib ikka meie vahele, mitte ei jää eraldi voodisse. Kui ta on mõni päev nõus ka oma voodisse minema, siis sellise mõttega, et emme või issi magab temaga koos. Kui tuled peale tema magama jäämist ära, siis paari tunni pärast on ta juba üleval. Ma saan aru, et lapsel on läheduse vajadus ja tahab olla öösel emme-issi juures. Aga samas tahaks emme-issi ju ka peale 3 aastat teineteise kaissu pugeda Ootan väga häid nõuandeid.
Saan aru, et olete mehega mõlemad otsustanud, et vajate oma magamistuba iseenda jaoks ja soovite, et tütar õpiks oma toas magama. Seni pole see teil õnnestunud, kuna laps vajab öösel teie füüsilist kohalolu. Teil on ka kogemus teisest lapsest, kes magab oma toas ilma probleemita. Jah, lapsed on erinevad ja loomulikult ei saa seetõttu anda nõuandeid, mis kindlasti aitaksid. Kui aeg on küps siis leiab iga pere oma viisi, mis just neid aitab. Jagan siis mõtteid, mis võivad teid lahenduse otsimisel aidata.
Usun, et esiteks on väga oluline teie enda sisemine kindlus ja otsus, et laps peaks oma toas magama. Väliselt tundub, et lapsele pakub suurt turvalisust, kui ta saab teie kaisus magada. Sügavamalt vaadates vajab laps seda, et pere oleks kindel ja püsiks. Pere kõige olulisem suhe, mille eest on vaja hoolt kanda on paarisuhe – mehe ja naise vaheline suhe. Kui see toimib, siis loob see kogu perele armastava õhkkonna ning see on see, mida iga laps kõige rohkem vajab. Seetõttu ongi oluline, et vanemad looksid endale need tingimused, et olla ka ilma lasteta ja ainult kahekesi ning rääkida ka neid jutte, mis ei puudata lastekasvatust. Järelikult võite kindlad olla, et see kui jääte kindlalt enda soovi juurde, et vajate magamistuba edaspidi ainult teile kahele, on lapse jaoks tegelikult väga turvaline. Turvaline isegi siis, kui ta väljendab mõnda aega rahulolematust.
Kolme-aastane laps on tõenäoliselt juba päris suur selleks, et talle siiralt rääkida, et nüüd on nii, et teie vajate issiga magada kahekesi. Võite rääkida, et kolmekesi voodit jagades te ei puhka enam välja. Võite küsida tütre enda käest nõu, mida ta vajaks, et tal oleks mõnus oma toas magada. Hea oleks rääkida nendest asjadest päeval, kui ei ole veel voodisse mineku aeg. Loomulikult tasub olla lapse vastupanu ja võimalike tunnete suhtes leebe ja mõistev, kuid samal ajal oma soovi osas kindel ja selge. Kuulake ja peegeldage lapse tundeid. See on täitsa ok, kui talle ei meeldi teie plaan. Lihtsalt kuulake ja tehke ruumi lapse emotsioonidele. Tundeid tunda on turvaline. Laps õpib kogema, et vanemad armastavad teda ka siis, kui neil on omad vajadused. Jääge lihtsalt oma soovi juurde ja aidake lapsel leida ideid, kuidas tema oma voodis magamist muuta toredaks ja eriliseks. Võib-olla ta vajab mingit magama minemise rituaali või mingit erilist kaisulooma või saab ise valida ilusad linad oma voodisse. Harjumuse muutmine võib võtta aega ja tasub olla mõistev lapse tunnete suhtes, kuid võib ka juhtuda, et laps on saanud piisavalt küpseks ning leides õige motivatsiooni, läheb ta rõõmuga oma voodisse.
Võib olla aitaks protsessile kaasa, kui annate talle päeval mõnda aega rohkem füüsilist lähedust ja täielikku tähelepanu. Usun, et aktiivne kuulamine aitab väga hästi. Lihtsalt kuulake ja püüdke mõista lapse maailma ja tema nägemust. Mida ja millal ta kardab, mida ta naudib, millest ta unistab, mis teda kurvastab jne. Ei ole vaja küsida küsimusi, vaid võtta aega ja kuulata ning mitte kiirustada lohutamise ega selgitamisega. Anda sõnad ka tema kehakeeles väljendatud tunnetele ja vajadustele: „sa vajad praegu just emme kaisus olemist… Sulle ei meeldi olla üksi… sa tahaksid kogu öö magada emme kaisus…“. Vahel juhtuvad ootamatud imed, kui laps on saanud end põhjalikult välja rääkida ilma, et keegi lahendusi hakkaks pakkuma. Laps tunneb, et keegi on tõesti mõistnud teda ja tal endal tekivad ootamatult uued ideed ja hirmud kaovad justkui iseenesest. Laps võib ise põhjaliku kuulamise peale pakkuda uusi lahendusi. Vahel tuleb kuulata mitu korda ja alles järgnevatel päevadel võivad muutused hakata end näitama.
Kokkuvõtteks soovitan usaldada oma sisemist tunnet, et nüüd on õige aeg muutusteks. Olge ise kindel, et see muutus on lapsele tegelikult turvaline. Lapsed tajuvad meie sisemisi hoiakuid üsna hästi. Andke muutusele aega ja usaldage last, et tema ise suudab leida sobiva lahenduse. Loomulikult saate teie aidata last, kui ta ei leia ideid, kuidas oma tuba ja oma voodit enda jaoks eriliseks muuta. Saate olla talle toeks, kui ta tunneb kurbust ja vajab seda nutuga väljendada. Saate anda oma olemisega lapsele teada, et tal on turvaline olla kurb, sest teie issiga armastate teda ikkagi sama palju. Laps õpib, et on turvaline, kui emme ja issi vahel on midagi erilist, millest tema otseselt osa ei saa. See on antud vanuses oluline arenguline õppetükk, milles iga laps väärib õrnust ja mõistmist, kuid sama palju ka vanemate piisavat sisemist kindlust.
Ootan väga häid nõuandeid.