Tere!
Mul on mure oma 5-aastase tütre pärast kuna ta on tagasihoidlik ja seetõttu on tal keeruline leida sõpru uues keskkonnas. Lasteaias saab teistega hästi läbi ja samuti on tal seal väga lähedane sõbranna. Trennis, kus käiakse aga paar korda nädalas ei leia ta kuidagi sõpru ja seetõttu on korduvalt tahtnud trennis käimisest loobuda, kuigi ujumine talle muidu väga meeldib. Kuidas aidata lapsel julgemaks saada ja ise teistega suhteid looma õpetada? Tänan ette kõigi nõuannete eest!
Mulle meeldisid eelpool kirjutaja mõtted, milles on oma tõetera sees. Esimene oluline tähelepanek on see, et suhtlemises on alati vähemalt kaks osapoolt. Seega sõltub väga palju suhe teiste laste suhtumisest ja loomulikult juhendajast. Juhendaja roll on 5-aastaste laste puhul väga oluline, kuna tema on laste jaoks autoriteet ja suunaja. Seega on väga oluline oma murest rääkida treenerile, kes saab juba oma käitumise ja suhtumisega last toetada. Kindlasti ei tohiks ära unustada seda, et ujumine on individuaalala, kus suhteid luua on palju keerulisem kui pallimängu trennides või tantsutrennis.
Kindlasti on abi sellest, kui saate lapselt täpselt teada, mis põhjusel ta soovib trennist loobuda. Väga sageli ei ühti lapse ja vanema arusaam murest. Selleks, et lapse mure teada saada tuleb teha aktiivset kuulamist. Toon siia ühe näite, kuidas seda teha. Lapselt saab küsida: "Mulle näib, et Sulle ei meeldi enam ujumistrennis käia," Mulle tundub, et sulle on midagi sealt vastumeelset." Sellised laused annavad lapsele võimaluse rääkida oma murest vanemale. Oluline on lapsele peegeldada tagasi tema tundeid.
Millised on siis võimalused oma lapse aitamiseks suhete loomisel? Kõik eelpool nimetatud soovitused on olulised. Kindlasti on väga oluline pakkuda lapsele erinevaid suhtlemist pakkuvaid olukordi nt. külaskäimised, mängutoad jne. Julgus tuleb kogemustega, seega tuleb seda harjutada. Tagasihoidlikumad lapsed vajavad sageli suhete loomiseks rohkem aega, seda aega tuleb neile võimaldada. Kuna tegemist on 5- aastase lapsega siis enamus ajast liigub laps koos vanematega. Sellest lähtuvalt saavad vanemad lapsele pakkuda erinevaid kogemusi nt. kohvikus lasta lapsel tuua endale lusikas, salvrätt, küsida endale ise uus mahl jne.
Meeles tuleb pidada seda, et alustada tuleb lapse jaoks lihtsamatest olukordadest ja siis liikuda keerulisemate juurde. Osade laste jaoks on lihtsam alustada treeninguid väiksemates treeninggruppides ja siis alles suuremates. Vahel võib suur seltskond samuti raskendada suhtlemist.
Kokkuvõttes on suhtlemisoskuste arendamine üks suur treening, mida tuleb teha erinevates olukordades.
