Tytar läks lasteaeda 2,5 a. Siiani sööb ta hommikust kodus ja järgi lähen vara ( peale 16.00), nii et kaua ta lasteaias ei viibi. Kuid IGA ÕHTUL laps pärib, et läheb ta homme lasteada või mitte...Tunda on, et muretseb selle pärast...Mina pyyan teda siis meelitda, et teil on ju homme emadepidu, võimlemine jne, et laps ikka tahaks minna...Kuskil 2 kuud käib ja siis hakkab suurem protest lasteaia vastu, tavaliselt sõidame siis nädalaks vanaema juurde puhkama.
Laps ise on aktiivne, arenenud, sõbrannasid ryhmas on ka, kasvatajad hojavad teda kuna on hea laps ja saab endaga ise hakkama. Milles siis asi on , laps on minu kyljes kinni? Miks ta aastaid pärib, et läheb ta lasteaeda või mitte ja ei läheks kui saaks....
Lapsed on väga erinevad, osad kohanevad kiirelt teised aeglaselt. Kirjast jääb tunne, et laps ei ole väga kiire kohaneja.
Selleks, et lapse murest täpselt arusaada tuleks last aktiivselt kuulata. Oluline on jõuda asja tuumani, mis teda lasteaia juures häirib. Näiteks küsib laps: " Kas ma lähen homme lasteaeda või mitte?" Siin saaks vanem lapse tundeid tagasipeegeldada: "Mulle tundub, et sa oled mures lasteaeda mineku pärast või mulle tundub, et sa ei taha lasteaeda minna. " Selliste lausetega julgustate last rääkima oma tunnetest. Täpsemalt saate aktiivse kuulamise kohta lugeda Dr. Thomas Gordoni raamatust:"Tark lapsevanem". Eesmärgiks peaks olema lapse tegeliku mureni jõudmine.
Hoopis teine lugu on ema külge klammerdumisega, siin on tavaliselt taga mõni põhjus. Kui 4 a. laps ei suuda erinevates olukordades emast eemal olla, tuleks seda lähemalt uurida. Siin saavad abiks olla psühholoogid. Ema ja lapse suhe on väga oluline, mis mõjutab lapse käitumist ja turvatunnet.
