Meil on toitumisega probleeme juba paar aastat. Ma muretsen eelkõige sellepärast, et kahtlen, kas käitun õigesti.
Mulle tundub, et poja toitumine on väga ühekülgne, ta sööb hommikuti veidi putru moosiga. Vahest ei söö rohkem kui ühe lusika. Lõunaajal ta tavaliselt minu valmiststud sööki ei eriti ei söö. No võibolla natuke kartulit, kui see söögi sees on ja kala või kana. Kõik muu, mis puudutab köögivilju, jätab puutumata. Siis ooteks jogurtit või puuvilja. Õhtusöögi ajaks ei ole ta tavaliselt nõus isegi laua taha tulema. Enne õhtust magamaminekut pakun veel nooremale lapsele midagi(1,4 aastane- väga hea isuga ja sööb kõike)kerget ja seda siis sööb ka vanem laps. Ühesõnaga tema söömised ongi nagu kogu aeg ootesöögid. Loomulikult ei paku ma talle küpsiseid või komme, aga ikkagi häirib mind kohutavalt see näksimine. Ka joogiks on peamiselt vaid vesi, vaid mõne toidukorra lõpul annan piima, keefiri või jogurtit.
Ma püüan omalt poolt küll katsetada uute toitudega ja proovin tuttavate asjade hulka sokutada ka mingeid köögivilju, aga tulemuseks on see, et nüüd ta ütleb juba enne söögi proovimist, et ta ei taha või ütleb siis, et sööb ainult ühe lusikatäie. Kuidas ma peaksin käituma? Kas peaksin lõpetama selviisil valmistatud tervislike toitude tegemise ja(või) temale pakkumise? Kui ta ei söö põhitoitu ja nõuab selle asemel näiteks jogurtit (mida ta sööks meeleldi iga toidukord) siis olen kimbatuses. Ühest küljest peab ju laps saama valida tervislike toiduainete vahel. Aga teiset küljest ei peaks vist jogurt iga toidukorra valikutesse üldse kuuluma. Mingil määral sööb laps tooreid köögivilju käest näksides, aga nii kui teen neist mingi söögi, on tüli majas.
Lisaks armastan ma väga küpsetada. Õnneks on minu küpsetised küll üsna tervislikud, aga ikkagi- nad on tihti ka magusad. Kuna mehega mõlemad oleme maiad ja kaaluga probleeme pole, siis meie sööme neid küpsetisi ikka mõnuga. Kuidagi imelik on siis lapsele öelda, et sina saad vaid ühe tüki ja kõik. Kas peaksin nii tegema? Sest peale kolme tükki kõrvitaskeeksi näiteks ei söö 3-aastane jälle 3 päeva praktiliselt midagi.
Ideaaliks võib pidada muidugi tervislikku toitumist, mis tähendaks tasakaalustatud proportsioone, et laps saaks kätte kõik vajalikud ained. Mingil põhjusel kujunevad aga ikka igaühel välja ka omad eelistused ja ka need toidud, mis kohe üldse ei meeldi. Ka neid toite, mis meeldivad, ei pruugi me tahta iga päev. Laste vajadused ja eelistused võivad samuti olla muutlikud. Paljud inimesed oskavad tuua näiteid selle kohta, mida nad lapsena üldse ei tahtnud süüa, kuid hiljem on siiski omaks võtnud. Samuti on paljudel kogemusi, kui neid sunniti ja vastumeelsus on jäänud kogu eluks.
Muretsete, kas lapse toitumine pole mitte ühekülgne ja kas te teete õigesti, lähtudes sellest, et laps paljudest kasulikest toitudes keeldub. Isegi, kui oletada, et peaksite rikastama oma lapse toidulauda, ei saaks te ju teda ikka panna sööma neid asju, mida ta ei taha. Ühekülgsest toitumisest veelgi hullem on söömishäire, mis võib kujuneda last sööma sundides. Teie saaksite pakkuda lapsele võimalusi tervislikuks toitumiseks ja jätta välja need toiduained, mis ei ole soovitavad. Kui laps mõnda aega keeldub köögiviljast, siis võib siiski ühel päeval juhtuda, et ta mõnda asja soovib proovida. Kui laual on näiteks kõigile tehtud söök, sh nt köögiviljasalat, mida ka teised pereliikmed söövad, siis võib lapselgi ühel päeval tekkida soov proovida teisi toite, kasvõi uudishimust. Samuti võib ka kavalus toimida, näiteks proovida lisada tuttavate toitudele midagi uut. Kui laps ei taha nt keedetud porgandid, kui toorelt sööb seda hea meelega, siis on see ju tervitatav. Küllap on neid näiteid palju, kus mõnel teisel viisil muutub mõni toitu meeldivaks (näiteks küpsetisedki võivad olla väga erinevad tervislikkuse mõttes).
Vahel on lapsed tõesti väga kindlate valikute juures ja soovivad vaid harjumuspärast. Võimalik, et nad on kogenud ebameeldivat maitset ja ei soovi seetõttu katsetada. Kõik on võimalik ja mis ka põhjus ei oleks, ei aita kindlasti surveavaldamine. Jälgige pigem sobivaid söögiaegu, kui laps on harjunud kindla rütmiga, siis on tal kõht piisavalt tühi ja isu hea. Kui jälgite ka ise tervislike eluviise, söögiaegu, sööte mitmekesiselt, siis võtab ka laps need kergemini omaks. Liigselt tähelepanu pöörata ,meelitada või halvustada lapse eelistusi , koguni ähvarda (kui sa seda ei söö, siis …..), ei aita sugugi kaasa sellele, et lapsele tervislik toit meeldima hakkaks. Tähtis on see, et toitumisega seonduv oleks meeldiv, sh ka see, kuidas süüakse, meeleolu oleks pingevaba ja sõbralik ning pigem neutraalse suhtumisega toituainetesse, see loob eelduse, et laps suudab ka loomulikul teel ära tunda, mida ta vajab. Usun, et meie keha, organism ei jäta meid ilma nende aineteta, mida me eluliselt vajame. Kahjulikke, ebatervislikke aineid saate lihtsalt vältida. Kui teil peaks aga siiski jääma mure, kas lapse tervis võiks saada kuidagi kahjustatud, siis jagage oma muret ka arstiga, võimalik, et mõned analüüsid, üldise arengu jälgimine jms annab teile vastuse, kas on põhjust muretseda või mitte.
