Muret valmistab 2,5 aastase lapse uni. Laps on olnud sünnist saati ühtviisi kehva unega. Terve selle aja jooksul on ette tulnud vist paar ööd, kus olen jutti üle 6 tunni magada saanud.
Lisaks öistele probleemidele hakkas tütar kuu aega tagasi keelduma päevasest unest. Laseb ennast võrevoodisse panna, aga magama ei jää. Istub tund aega voodis ja mängib oma kaisukaruga. Samas näha on, et vajab päevast und. Muutub jorilaks ja tigedaks. Vahetevahel jääb telekast multikat vaadates magama. Olen üritanud uneaega hilisemaks lükata aga sellest pole abi.
Ööunele jääb ilma suurema trallita. (Mingi aeg üritas öökimisega voodist välja nõuda. Jäin endale kindlaks rahustasin ning rääkisin kuni jäi magama. Paari päevaga see faas möödus. )
Õhtune režiim on järgmine: kell 19.30 peseme hambad, paneme ööriided selga, teeme issile musi kalli, võtame mõmmi ja voodisse. Panen talle karusselli mängima ning öölambi põlema. Uinub poole tunni jooksul.
Esimesed tunnid magab ta mul tavaliselt sügavalt. Siis aga hakkab läbi une jorisema ja nõuab juua ning peale seda algab meie igaöine trall. Läbi une jorisemine kordub väikeste vahedega. Olen üritanud voodikarusselliga magama meelitada. Olen üritanud silitada ja rahustada. Miski ei toimi.
(Kui võtan voodist välja, et ta halvast unest ärkaks nõuab kohe oma voodisse tagasi. Halvemal juhul hakkab kõvasti nutma sipleb maha ja läheb unise ning nutusena mööda elamist kondama ning ei lase ennast sülle võtta.)
Nii jändame tükk aega kuni lõpuks ajab ennast voodis püsti ja nõuab suurde voodisse. Kui teda ümber ei tõsta tuleb päris ärkvele röögib hüsteeriliselt.
Kui ümber tõstab siis uinub kohe. Hakkab aga paari tunniste vahedega uuesti jorisema ja siplema läbi une. Mitte miskit otseselt ei taha aga joriseb ja kui seda jorinat ignoreerida siis hakkab lõpuks röökima ja tuleb päris ärkvele.
Olen proovinud juba kõikvõimalikke asju: kindel päevarežiim, vähem ärritajaid, küllaldaselt aktiivset tegevust, Hipp head ööd tee, soe vann lavendliga enne uinumist, vähem magusat. Siiani ei ole millestki eriti abi olnud.
Kui väike oli siis kahtlustasin, et asi oli kaduma läinud lutis või tühjas kõhus. Tavaliselt oli lutist ja lutipudelist abi ,et laps kiiremini maha rahustada. Nüüdseks on mõlemad ammu möödanik aga rahulikumat und ei paista kuskilt.
Olen ise olukorraga juba nii harjunud, et otseselt rahutud ööd päevarežiimi ei mõjuta, samas ootab meid sügisest ees lasteaed ja tööle naasmine, mis tekitab hirmu.
Kas on veel midagi, mida võiksin proovida või tulebki leppida lihtsalt teadmisega, et mu lapsel on üleüldiselt kehv uni ning läheb veel päris kaua enne kui see eriolukord lõppeb?
Tundub, et miski segab teie tütre rahulikku und. Probleemiks ei ole mitte lapse rahustamine ega uinutamine, vaid see, et ta ei saa rahulikult magada nagu miski häiriks teda. Olete tõesti juba väga paljusid asju proovinud, tundub, et ka teie ise olete tasakaalus ja võtate asja rahulikult. Ärevaks teeb teadmine, et stressirohked ajad on alles ees ning ilmselt on teil tekkimas põhjendatud hirm selle ees, kuidas mõjub stress niigi haprale unele.
2,5 aastat on tihti vanus, kui lapsed hakkavad päevaunest loobuma. Nende keha vajab seda, kuid vaim enam ei taha. Selline üleminekuperiood on raske, sest magamata laps on viril, nagu teiegi kirjutate. Te saate ise otsustada, mis on teie perele sobivam – vägikaikavedu uinumisel või virisev laps õhtupoolikul.
Ööune osas soovitan teha järelepärimise Uneuuringute Keskusesse Tartus või Mae Pindmaa Unekliinikusse – kas sellise murega väikelaps võiks ka uneasjatundjate käest abi saada. Ehk oskavad nemad teid aidata või siis antud teemas sügavalt sees olles teiste spetsialistide juurde saata. Sellise ööunega ei tohiks leppida, sest ka laps ei saa ennast päriselt välja puhata. Ilmselt on tema, nagu ka teie, organism olukorraga kohanenud ning hetkel päeval erilist väsimust ei ole. Kuid mistahes stressi tõusule võib selline poolväsinud organism üsna valuliselt reageerida. Loodan südamest, et leiate mõne niidiotsa!
