Probleem selles, et 10-aastane laps ei jää õhtul magama. Ta on väsinud, aga kui läheb oma voodisse magama ei jää. Probleem sai alguse jaanuaris koolivaheajal. Laps magas hommikul kauem ja ei jäänud õhtul magama. Mõtlesime, et küll kooliajaga saab jälle graafikusse. Tõuseb juba kell 7 hommikul ju üles. Aga ei ole siiani korda saanud seda. Läheb õhtul pool üksteist voodisse ja on kella üheni üleval. Kõige kauem oleme kella neljani öösel üleval olnud. Laps läheb voodisse hirmuga, et tal ei tule uned. Ja kui ta nii mõtleb neid ei tulegi. Näha on, et laps on väsinud (jääb diivanil magama), aga kui voodisse läheb magama ei jää. Oleme proovinud tal kõrval olla kuni jääb magama, jääb küll magama, aga kui ära lähed ärkab üles ja jällegi ütleb, et tal pole unesid. Räägime kogu aeg, et pikuta küll tulevad. Aga ikka läheb uinumiseks nii pikk aeg. Oleme vahetanud voodi asukohta, joonud õhtul piparmündi teed, käinud väljas pikalt jalutamas(et äkki väsib rohkem ära), hommikul äratame koolipäeval kell 7 ja puhkepäeval kell 8 ülesse. Räägime kogu aeg,et see on normaalne kui ei jää kohe magama, et ei ole vaja muretseda. Aga probleemist lahti ei saa. Vahepal on küll paremaid perioode kui jääb paremini magama. Aga hetkel jälle jääb väga halvasti ja hilja magama. Koolis läheb hästi, probleeme pole, lisaks käib kolm korda nädalas tantsutrennis. Päeval muidu pole probleeme, aga mõni päev on näha, et laps väsinud nutt tuleb kergesti peale ja ärritub kergesti. Ei oska enam midagi teha, kas peaksime ootama, et küll läheb ise üle või pöörduma mõne spetsialisti poole.
Tunnete ennast üsna abitult, kuna näete, et laps on kurnatud, kuid hoolimata teie pingutustest ei ole uinumine kergemaks muutunud. Te olete proovinud paljusid erinevaid uinumist hõlbustavaid tegevusi, kuid kuna tulemust ei ole, siis ilmselt ei ole need olnud kooskõlas sellega, mis teie last tegelikult häirib. Julgen arvata, et kuskil lapse sees istub suur ja tugev hirm. Kuna vahepeal on ka paremaid perioode, siis ei ole see hirm seotud ainult uinumise ja unedega, vaid ka päevasündmustega. Tihti on nii, et väliselt on lapse elus kõik hästi, kuid sisimas maadleb ta enda jaoks väga suurte probleemidega. Ärrituvus ja nutma puhkemine võivad tuleneda väsimusest, kuid võivad viidata ka lapse muredele. Nagu ikka sellistel puhkudel, kui lapsel on mure, on abi aktiivsest kuulamisest. Oluline on „Kuidas läks – Hästi“ pealispinnast murda läbi sügavamate teemade juurde. Uksekohtadeks on hetked, kui märkate midagi ebaharilikku (nt. ärrituvus, isupuudus, nutmine jt.). Ka õhtu, kui uni ei tule, on hea aeg vestlemiseks. Tähtis on üles leida lapse poolt öeldu sügavam tähendus tema jaoks ning seda hoolivalt ja täie tähelepanuga tagasi peegeldada. Millest iganes on laps valmis õhtul rääkima, kõik sobib. Oluline on tema jutu mõtte tagasi peegeldamine talle. Selline jutuajamine vähendab juba iseenesest pinget lapse sees ning uinumine võib õnnestuda. Kuigi teile endale jääb tunne, et te ei ole oma lapse jaoks midagi teinud (sest ainult peegeldades ei anna te nõu, ei lohuta ega too näiteid, ei avalda omi mõtteid). Te olete kogu olemusega ainult lapse mõtete ja tunnete päralt ning püüate neid sõnadesse panna. Laps tajub, et ta on aktsepteeritud ja võib olla selline nagu ta on.
Veel võite püüda mõnda aega mitte välja näidata oma muret tema uinumise pärast. Kuna see probleem on kestnud juba pikka aega, siis võib teie mure iseenesest olla lapsele koormaks ning muuta uinumise veelgi raskemaks. Hea alternatiiv võikski olla lapse päevale keskendunud une-eelne vestlus. Samuti soovitan ikka konsulteerida spetsialistidega, antud juhul alustaksin psühholoogist.
