Tere! Peres kasvab alles 4 aastaseks saanud poiss. Viimasel ajal on temaga läbi saamine muutunud väga keeruliseks. Elame hetkel tema isaga koos, kuid viimastel aastatel on meie omavaheline läbisaamine muutunud pea olematuks. Siiani oleme koos elanud majanduslikel põhjustel - eraldi lihtsalt ei tule toime. Kuna lapse isa on märtsikuust saadik töötu, on see ilmselt tema enesetunnet veelgi halvendanud. Augustikuust alates olen ise töötanud väga suure koormusega, olnud väljaspool tööaega kättesaadav ja see on muutnud mind lisaks kodusele olukorrale väga närviliseks. Tihti üritab laps telefonikõnedele vahele segada, mille tulemusena olen eemaga riielnud ja veelgi enam ärritunud.
Nüüdseks on lapsega läbisaamine muutunud väga keeruliseks. Sageli kui palun tal midagi teha, vastab ta et tal pole selleks jõudu. Hommikuti lasteaeda kiirustades püüab ta viita aega, öeldes, et ta kohe tuleb ja teeb, kuid tegelikult endiselt mängib mänguasjadega. KUi ma ärritun ja ütlen, et kui me kohe minema ei hakka, jään ma tööle hiljaks, viskab ta põrandale maha ning ütleb, et tal pole jõudu tulla ja riidesse panna. Sama kordub kui teda sööma kutsuda. Ta võib laua äärde tulla hea tujuga, ent äkki hakkab mossitama ja teatab, et ta ei jaksa süüa. Õhtuti magama jäämisega on lugu veelgi hullem. Üksinda keeldub ta uinumast ja kui ma talle ütlen, et tema pean rohkem magama kui mina ning ma tulen hiljem ka magama, hakkab ta nutma. Olen ise läbinud ka Gordoni perekooli koolituse, ent praeguses olukorras ei oska absoluutselt lapsega toime tulla. Ehk oskate nõu anda, kuidas väikemehega paremini läbi saada. Hetkel tunnen, et pinge suhetes elukaaslasega ning tööalane pinge on muutunud välja kannatamatuks ning koht, kus ma seda välja kipun elama on laps. Ka tema käitub minuga ilmselt sarnaselt ning seetõttu olen olukorras, kus parema meelega olen lapsest eemal kui temaga koos tema jonnihoogude, mossitamiste ja pideva jutuga kuidas tema ei jaksa ja tal pole jõudu. Nõu osas ootan mingeid praktilisi nõuandeid, kuidas lapsega edasi suhelda.
Kuigi te ootate praktilisi nõuandeid lapsega suhtlemiseks alustan hoopis teist endast. Laps on selles olukorras nagu sümptom, tõeline põhjus peitub ilmselt teie stressis, üleväsimuses ning pingelistes suhetes elukaaslasega. Millal viimati leidsite aega iseendale, et tegeleda sellega, mis teile naeratuse näole toob ning südame põksuma paneb? Millega olete oma „tassi“ täitnud? Kui olete ise tühi ja kurnatud, töö tuleb kaasa igasse vabasse hetke, kodus on pidevalt pinged õhus, siis ei ole teil ka lapsele suurt midagi anda. Märkate seda isegi, kui ütlete, et kipute ennast lapse peal välja elama. Laps oma käitumisega peegeldab teie sisemist olukorda, seda, et teil ei ole enam jõudu, seda, et ilmselt käivad ka teie tunded seinast seina ning sisemine kindlus kipub teid maha jätma. Laps on nagu peegel, ta sunnib teid endale otsa vaatama ning oma seisukorda tunnistama ja sellega midagi ette võtma. Kui teie saate tasakaalu tagasi, siis muutuvad ka teie suhted lapsega.
Kõige kiirem ja tõhusam viis antud olukorras lapsega toime tulemiseks on ikka aktiivne kuulamine. Samas ka kuulata on raske, kui enda akud on tühjad. Kui vähegi tunnete, et jaksate, siis tasub proovida. Last kuulates saate jälile, millest ta hetkel kõige enam puudust tunneb, millised vajadused on rahuldamata. Püüdke panna end lapse olukorda, vaadata tema käitumise taha ning seda talle siis sõnadega peegeldada. Nt. kui ta segab vahele teie telefonikõnedele, siis võtke aega, istuge tema juurde ja proovige temaga jutule saada: “Sulle ei meeldi, et emme kodus nii palju telefoniga räägib? “ „Ei meeldi jah“ „Sa tahaksid, et emme oleks pigem sinuga koos?“ „Sa saad emmega liiga vähe koos olla?“ „Mida sulle meeldiks emmega koos teha?/Kuidas sulle meeldiks emmega koos olla?“. Püüdke välja jõuda lahendusteni – kuidas, millal ja kui palju te koos olete. Pange rõhk lapse arvamusele ja kui teile on suhe oma lapsega tähtis, siis püüdke kindlasti ka kokkulepetest kinni pidada.
Esimene asi on siiski läbi kaaluda oma elukorraldus ning pöörata tähelepanu oma isiklike vajaduste rahuldamisele. See lükkab käima positiivsete muutuste jada.
