Mure on 2a.7k. tüdrukuga, kes kohe kuidagi ei taha potil käia. see potitreening on meil kestnud ka juba pikemat aega, alates 1a10k. on käinud päeval ilma mähkmeta, aga tulemus on ainult märjad püksid. Kusjuures teda ennast ei häiri ka need märjad püksid ja potile ise ei küsinud. vahel mõni piss ikka tuli potti, aga harva. oleme rahulikult proovinud, kiitnud, kui õnnestub, aga ka riielnud mõnikord. ja kunagi isegi kakas potti, st. siis kui kogemata juhtus. nüüd on nii, et hiljuti, kõrge palavikuga käis nagu "krõps" ära ja hakkas potile küsima. ja ka ise läheb ja teeb pissi potti, suure poti peale siis. aga kakada ei taha potti, pigem kakab püksi või isegi põrandale, kui pole pükse parasjagu jalas. isegi poti kõrvale põrandale on kakanud ja no siis ma sain küll ikka kurjaks. ei saagi aru, et milles see probleem lapsel on? miks ta ei taha poti peale kakada? ja kuidas teda sinna saada?
Potti pissimise sai nüüd nagu selgeks, kuigi mõni päev on jälle tagasilöök, nii et potile ei jõua ja tuleb järjest püksi. aursaamatu. muidu saab aru küll, kuhu pissi ja kaka tehakse. Lasteaias ei käi, kodune laps. Veel on kodus ka 9-kuune vend tal.
Keeruline öelda, mis pisikese tüdrukule selle potile mineku vastumeelseks teeb. Või polegi potis küsimus. Huvitav on muidugi see, et ta peale haige olemist meelsasti potil käima hakkas. Hea oleks mõelda, mis veel siis teisiti oli, kas keegi, nt Teie ise olite temaga rohkem hõivatud ja ta tundis end tähtsamana, oli veel mõni muutus igapäevaelus, mõni pereliige käitus teisiti?
Olete seni proovinud küll hea ja veidi ka kurjaga, kuid kakamine potti ei õnnestu siiski. Ilmselt oletate isegi, et positiivne tagasiside on mõjusam ja pahandamine või halvustamine võib teha asja hullemaks. Hirmuga seostuvad tualetiharjumusi on kindlasti traumeeriv ja pikaajalise tagajärgedega.
Kuna olete juba üht-teist proovinud ja küllap lapselegi võib olukord olla juba ärevusttekitav, siis mõnda aega võiks proovida hoopis see teema tahaplaanile jätta. Kui olete harjunud teatud aegadel, nt peale ärkamist tütre potile panema, siis tehke seda edasi. Vahetevahel võite ju meelde tuletada, kuid püüdke mitte survet avaldada ega pahameelt väljendada, kui ta keeldub.
Püüdke neutraalsemalt suhtuda ka ebaõnnestumisele. See võib vahel ka endale raske olla, kuid kujutlege, kuidas reageeriksite siis, kui Te veel ei eeldanud, et kaka peab potti saama, nt nagu alla aastane laps, nagu tema vennake. Vahel muutuvadki suuremad jälle titaks, kui peres sünnib uus liige.
Edasi on oluline, et püüaksite leida uusi võimalusi ja viise tütrele tunnustust jagada (mida ta oskab, tuleb hästi välja) ning kindlasti võtke teadlikult ette midagi toredat kahekesi. Hea, kui iga päev õnnestuks koos kogeda positiivseid elamusi, rõõmu (kelgusõit, muinasjutu lugemine vms.). Leidke üles võimalusi teda rakendada, anda mõni tähtis roll, mida ta juba oskab (tuua vennale mähe, anda lutt jne.).
Head proovimist ja õnnestumisi.
