Laps 1,6-aastane.
Millest võib olla lapsel selline muutus päevagraafikus? Ise arvan, et just sellest on meil majas suur jama ja rahulik elu kadunud!
Jama selles, et laps ei taha enam üldse magada! Päeval jääb vaevu magama ja kui õnnestunud päev on, siis magab 1-1,5h, kui ei ole hea päev, siis ärkab 15 min ülesse ja enam ei magagi päevas. Ja õhtuti on täiesti kaos. Kui enne uinus 30 minutiga ja vaikselt, siis nüüd on veninud need 1,5h ja nutuga! Magamaminek meil nii, et mina olen ta kõrval ja siis püüame nii uinuda. Aga ta ei taha, hüüab issit kui mina panen magama ja kui issi paneb magama, siis hüüab mind. Tahab kohe voodist välja ronida, kas siis pole piisavalt väsinud???
Muutus toimus u.2 nädalat tagasi. Ei millesti, ütleks!
Enne tõusis hommikul 8-9 ajal, nüüd 9-10:30 ajal, lõunauni oli enne 13:30, nüüd 15 ajal, õhtuuni enne 21:30, nüüd kuidas kunagi, vahest läheb 00:00 välja.
Ise olen suur graafikust kinnipidaja, kõik oma käigud sätin lapse magamise järgi, sest usun, et kindel päevakavapean silmas just kellaaegasid) on tähtis lapsele. Magamaminekud käivad meil +-15 minutilise täpsusega. Siiani on see väga hästi toiminud.
Ma ei saagi aru, milles probleem võiks olla? Umbes siis kui kõik muutus hakkas issi ka teda õhtuti magama proovida panna, kas tõesti sellest? Kas ta tunneb, et ma vean teda alt, et ma ise ei pane? Aga ma ei saa ju lasta tal valida, kes paneb. Kui on vaja, siis paneb issi, sest ta on ju ISSI! Või tõesti mõnele lapsele loeb see nii palju? Või tulevad hambad?
Ja kui varem öösiti ärgates panin talle käe peale ja ta magas edasi, justkui kontrollides kas olen ikka tema lähedal, siis nüüd võtab ikka kisa ülesse, enamasti kuni 20 minutit võib nutta, ei lohuta teda miski. Kui panen käe peale või tahan oma kaissu võtta või ümisen või silitan, kõik kutsuvad esile veel suurema kisa.
Tundub, nagu oleks tal stress või mis? Päeval on enam vähem. On olnud ka rahulikumaid aegu, aga panen alati virisemise hammaste kaela või lihtsalt halva päeva kaela. Aga iga päev ei saa ju halb päev olla. Peres on 6-aastane laps ka, kes on 2 kuud kodus olnud lasteaiast. Saavad hästi läbi.Muidu on sünnist kuni u.1,1-aastaseni väga suur viriseja ja nutja ja halb päevane magaja olnud. Aga siis nagu muutus natukene ja nüüd siis jälle hakkab peale.
Mida ette võtta? Kas peaks enne päevaund ja õhtuund teda rohkem väsitama?
Tänud abistajatele!
Väga tore, et olete lapse päevadesse loonud turvalise raami. Seda ju päevaplaanist kinnipidamine on, ja lisaks lapsele on see hea ka teile endale, sest saate oma toimetusi kenasti planeerida.
Magamajäämine on väikelapseeas tihti problemaatiline. Alguses gaasid, siis hambad, vahel ei lase last uinuda muud tervisehädad, mida ta ju kurta ei oska, teinekord ärevus, mis on seotud eakohaste hirmudega jne. Vanematelt nõuab lapse kasvatamine reeglina palju hoolt, tarkust ja kannatust.
Lapse erinevates nõudmistes, mida me tihti nõutuna adume ja pahatihti jonniks nimetame, väljenduvad tema vajadused, sh vajadus teie tähelepanu, hoole ja armastuse järele. Kui laps on päeva jooksul saanud piisavalt kõike, mida ta oma arenguks vajab, kui tema füüsilised ja emotsionaalsed vajadused on kaetud, on päevane ja ka õhtune magamajäämine kergem. Lapse muutunud käitumine viitab ikka muutunud tarvetele, mis ehk katmata on jäänud.
Väljakujunenud rutiin on magamajäämise juures tähtis. Iga muutus võib kaasa tuua kõrvalekalded. Märgite kirjas, et enda arvates olete kõike samal moel teinud kui seni. Võib ka olla, et olete siiski midagi kahe silma vahele jätnud.
Oluline on jälgida, mis olukorras on laps rahulikum ja millal mitte. Pange tähele, mis eelneb sellele, kui laps jääb halvasti magama, ja mis on siis olnud teistmoodi, kui ta uinub rahulikult. Mis on nn halva magamise päeval teisiti? Teis endas, teie meeleolus või käitumises? Abikaasas? Vanema õe/venna käitumises? Mängudes? Kui märkate mõnda detaili, mis siin oluline tundub, püüdke rohkendada neid olukordi/käitumisi, mis lapse magamist tunduvad soodustavat. Ja vastupidi vähendada seda, mis rahutust, ärrituvust, nutlikkust näib juurde tegevat.
Hammaste tulek on mõistagi oluline asi, mis teie lapse vanuste laste magamist segab. Ka piiride teema hakkab tasapisi teie ellu sugenema, sest laps kasvab ja temaga koos ka tema ainukordne MINA. Lapsed proovivad ikka, kus on piiride servad ilma piirideta elu on nende jaoks ebaturvaline, täpselt nagu armastuseta elugi. See võib tunduda hämmastav, kuid juba väga väikeste lastega saab sõlmida kokkuleppeid piiride osas.
Võite ka proovida vähendada nende tegevuste arvu, mis võivad tekitada ärevust. Teleka pidev mängimine (virvendamine) on üks suur segav faktor, mis ei lase lapsel õppida täie tähelepanuga loovalt mängima. Pidev tegevuste katkestatus ei ole lapsele hea. Teine oluline asi, mis võib lapses ärevust tekitada, on puudus tõelisest kontaktist emaga. Võite olla küll füüsiliselt lapse juures, kuid kus rändab teie mõte? Lapsele on emotsionaalne, tõeline side emaga äärmiselt tähtis. Kui kirjutate, et laps on ehk stressis, siis minu esimene küsimus on: kui suures stressis olete ise? Laps on ikka vanemate tunnete ja käitumise peegel, omal moel elevad meie lapsed justnagu meie enda elu.
Pakute ka, et ehk võis lapse käitumine muutuda seoses sellega, et lapse issi hiljuti last magama hakkas panema. Seesugune viide on täiesti asjakohane. Muutus toob alati kaasa uusi pingeid. Kui teie ja abikaasa vahelised suhted on head, võib arvata, et ta harjub kiiresti. Iseasi, kui teie ja teie abikaasa vahel on varjatud probleeme, lahendamata erimeelsusi jms. Sel juhul võib olla, et laps reageerib oma käitumisega hoopis teievahelise suhte pingele.
7 lugejat arvavad, et see vastus oli abistav.
5 lugejat arvavad, et see vastus ei olnud abistav.
