meie perre lisandus hiljuti väike venna (kohe kuune). õde on 2 a 5 k vana. kartsin juba ette tagasilööke, mida see elumuutus kaasa võib tuua. jonni on kõvasti lisandunud, sõna laps ei kuula (kuigi oli ka enne väga kange iseloomuga), aga kõige keerulisem on meil unereiimiga - nimelt laps keeldub päevaunedest ning ka ööuni on väga häiritud. enne teise lapse sündigi nägin lõunaunedega kurja vaeva - laps uinus vaid siis, kui tal kõrval olin ning sedagi min 20 minutiga, tavaliselt läks kuni tund. nüüd ei ole mul vastsündinu kõrvalt võimalik nii pikalt tema kõrval olla, esimesel nädalal jäi kuidagimoodi ise, nüüd aga keeldub lõunaunest täielikult. kui ühel hetkel otsustab, et tema enam magada ei taha, tuleb voodist välja.vägisi ei näe mõtet teda sinna toppida ja see polegi eriti võimalik (täpsustan, et laps magab suvest saadik oma toas suures voodis). öösel tuleb suvalisel kellaajal meie juurde ja teatab, et tema ei taha enam magada. nii võib ta meie juures jaurata mitu tundi, kuni lõpuks uinub. olen teda tagasi viinud tema voodisse, ise tema kõrval ammu maganud, kuid sealgi on ta pikelt veel üleval. siis ei saa teda hommikul üles, lõunauni venib kella 2-3 peale, need harvad korrad kui on maganud, äratan teda hiljemalt kell 5 õhtul ja ööuni jälle venib. kui lõunal ei maga, sätime magama juba kell 8 õhtul, aga harva kui enne 10 jääb - jutustab, mängib, kui ära minna, röögib end hüsteeriasse... ometi on meil igal õhtul juba ammu sama rutiin, muud midagi muutunud pole. väikese kõrvalt pole korralikult aega ega võimalust temaga pikalt tegeleda, pisike on hästi memmekas lisaks kõigele... magab väga halvasti ning seetõttu olen mina ka magamata ja närviline. lõunaune aeg oli esimesel nädalal ainus aeg, kui mina ka puhata sain... kas on lootust, et asjad loksuvad ise paika, et mõne aja pärast magab laps taas lõunaund, või on probleem tõsisem? kuidas peaksin käituma? last ikkagi igal lõunal üritama magama saada või lasta tal oma reiimi ise sättida? olen juba nii väsinud ja nõutu...
Teil on peres olnud tore sündmus ja nüüd on uus liige ja ka uus olukord. Igaüks teist tunnetab seda ja vajab aega kohanemiseks. Nii ka tütar ja kõige suurem koormus nüüd muidugi Teil endal. See lõputu trall magamamineku ümber on kindlasti väga kurnav.
Ka nüüd tasub ikka proovida järgida üldist päevakava, et mõned olulisemad kellaajad oleksid endiselt paigas, nende hulka kuulub õhtune ja ka päevane magamaminek. Sellises vanuses on päevane puhkus oluline, kuid selle pikkus võib varieeruda ja vanusega lüheneda. Uneaja rütm ja teatud päevased rutiinid on olulised ja aitavad uue olukorraga kohanemisele kaasa. Samas ei saa ju tõesti sundida une tulekut. Vahel on abi ka sellest, kui on kindlad rituaalid (pesemine, nuku magamapanek, unejutt vms) ja kokkulepped, näit. magamisajal tuleb olla vaikselt oma voodis. Kui vahel võib tulla oma voodist välja ja vahel mitte, siis tekitab see kindlasti segadust ja kauplemisvõimalust.
Mõelda võib ka sellele, kas lapsel on päeval piisavalt aktiivseid tegevusi, õueskäimisi.
Selles vanuses lastel on sageli raske olla eraldi üksi teistest eemal (seda enam kui emal on tita). Talle on tähtis, et keegi oleks tema lähedal , samas toas, et ta näeks, vahel piisab, et uks on lahti või tuli põleb. Hea variant oleks ka see, kui laste päevased magamisajad kattuksid, kuigi praegu pisikesega on kõik kiiresti muutumas.
Väga palju abi oleks just praegu ka isast või vanaemast, kes oleks näiteks mõnikord pisikesega ja teie toimetate suuremaga magamaminekut ja siis jälle vastupidi. Peaasi, et ka suurem laps tunneb, et ta on endist väga tähtis ja emme on endiselt ka vahel ainult tema päralt.
Soovin rõõmu lastest ning kindlasti ka seda, et leiaksite ka ise toetust ja väljapuhkamisvõimalust.
