Tere, mul väike mure seoses 5 aastase poisiga, ehk oskab keegi nõu anda kuidas ma peaks käituma. Poiss on energiline, lõbus ja aktiivne kuid vahel juhtub temaga midagi ehk siis emotsionaalsus. Ei teagi kas see on nüüd õige sõna aga vahel lööb nagu seina ette, hakkab iga asja peale nutma kui küsidam is juhtus või mis valesti on kehitab õlgu ja ei tulegi ühtegi sõna suust välja. Nii on juhtunud ka lasteaias, neil käib seal ühe rühmakaaslasega suur võistlus. Kumb ennem saab, kumb parem jne,, ükspäev lasteaias oli jälle probleem , et teine poiss oli varem tõusnud kui minu poiss ja oligi nutt jälle nutt lahti ja ei räägi ka midagi, et mis juhtus kas on paha tuju või mis iganes, nagu sein oleks ees. Kasvataja oli ta küll pikapeale maha saanud rahustada aga ma leian, et see ei ole päris õige, et laps sedasi käitub. Teine asi veel see, et laps aina näpib küüsi nii nagu mõned närivad neid, tema näpib niikaua kui ikka nahatükid lahti. Olen temaga sel teemal ilusti ja rahulikult rääkinud, et nii ei tohi, vaata küüned ka enam ei kasva, see hetkeks kui jätkub sama teema. Muid muresid ei ole, alla ei lase, ise on rõõmus, vahva, jne.. Aga see mis vahepeal juhtub- ei oska teda kuidagi aidata ka- mida ma peaks proovima või tegema, ehk oskab keegi targem mulle nõu anda.
Kui poiss on enamasti lõbus ja aktiivne, siis võib loota, et midagi hullu ehk teda ei vaevagi. Samas on täiesti mõistetav, et olete emana mures kirjeldatud reageeringute pärast. Ikka on nii, et tähelepanelik tasub olla muutunud käitumiste suhtes ning mõelda ka seoste peale. Millal hakkasite täheldama seletamatuid nutuhooge, mis sellel ajal veel igapäevaelus toimus nii peres kui lähikonnas, mis tavapärasest teisiti oli? Mis juhtub enne kui poiss tundlikult reageerib ja kuidas on õnnestunud sarnastes olukordades poisi emotsionaalselt tasakaalus hoida. Millal ta tunneb end rõõmsana ja ei näpi küüsi?
Täiesti võimalik, et poiss tunneb konkurentsi lasteaias, muutudes ebakindlaks ja ärevaks.
Sel juhul vajab ta kindlasti toetust ja tunnustust, eriti neilt, kes on talle tähtsad ja lähedased inimesed. Võistlemine on poistele oluline, kuid hea, kui see jääks rohkem mänguliseks. Mõtlemisainet võiks pakkuda teadmine, kuidas lasteaias nn võitjat premeeritakse, kuidas ja mis tegevustes toimub konkurentsile innustamine.
Kuigi poisid vajavad aktiivseid tegevusi ja enese proovilepanekut, oleks siiski parem vältida võrdlusi teistega, hinnangute andmisi, kindlasti aga etteheiteid ja halvustamist. Väikemehe enesetunnet võiks parandada näiteks positiivse tagasiside saamine õnnestumisele. Sobivaim viis selleks on väljendada oma rõõmu ja heameelt konkreetse käitumise kohta. Näiteks: mul on hea meel, et jõudsid kiiresti valmis; mulle meeldib see pilt, mille joonistasid; mulle teeb rõõmu, et oskad jne. Niisiis, konkreetne kordaminek koos teiepoolse emotsiooniga. Selline tagasiside ei sisalda hinnanguid tema isikuomaduste kohta ega võrdlusi kellegi teise suhtes. Kui poeg kogub kindlustunnet, tunneb end aktsepteerituna ja väärtustatuna, siis ei pea ta muretsema, kui pole parim, kiirem jne. Arutlege koos millised on head sõbrad, mis on veel oluline ning väärtuslik. Näiteks see, et mäng on lõbus, lihtsalt tore koosolemine on tähtis, sõbralikud suhted, rõõmu pakkumine teistele, hea meel sõbra üle jne.
Suveaeg toob kindlasti kaasa toredaid elamusi, uusi emotsioone ja võimalusi koos pereliikmetega olla ja end pingevabalt ja mõnusalt tunda.
