keeruline on oma muret pealkirjastada, aga lugu ise niisugune.
tütar on 1a 4k. hommikuti söömisega probleeme ei ole, taldrikutäis putru läheb kiiresti. aga mis muret tekitab on see, et igal hommikul karjub laps vahetult enne söömahakkamist end hüsteeriasse. kui ärkame, vahetame riided ja hakkamegi kohe süüa tegema. tirtsule see ootamine ei meeldi ja kõige suurem kisa tuleb siis, kui ma putru jahutama hakkan. see ei meeldi talle millegipärast üldse. kui suure kisa vahel ühe lusikatäie suhu saan tõsta, siis on kisa läbi ja süüakse korralikult kõht täis.
nüüd on hakanud lõunaste ja õhtuste söögikordadega ka probleeme tekkima. esiteks keeldutakse lõunasöögist ja teiseks käib kogu selle söögitralli juurde meeletu kisa, mis lõpuks viib lapse täiesti hüsteeriasse, röögib pikali maas, hing jääb kinni jne. ma ei oska aru saada, mida ja kas ma valesti teen, mis sellist käitumist põhjustab. olen paar korda jõuga talle lusikatäie suhu surunud lootes, et kui maitseb, siis toimib sama reegel, mis hommikul. kahjuks aga mitte. kisa läheb veel hullemaks, laps ajab kõik toidu suust välja ja keeldub edasisest söögist. olen ise mõelnud, et kuna ta päeval ja õhtul eriti ei söö, siis ta on ilmselt hommikuks nii näljane, et ei jõua ära oodata, kuni söök valmis saab ja sellest siis ka kisa. aga miks lõuna- ja õhtusöögist üldse keeldutakse, sellest ma aru ei saa siiani oli ta väga hea sööja, sõi paremini kui tema 6a õde. olen üritanud talle täiesti tavalisi toite teha, ei midagi eriti teravamaitselist või rasvast...
olen tänulik, kui keegi oskab mõne hea nipi või soovituse anda, mida ette võtta, et see probleem kuidagi lahendada.
Näib tõesti, et tütre sedavõrd tugev reaktsioonil on ka mingi kindel põhjus, oma eellugu. Võib ette kujutada, millist peamurdmist ja kannatust tütre arusaamatu käitumine teile põhjustab. Täiesti võimalik, et hommikuti on nälg liiga suur ja lapsel on raske oodata. Sel juhul võib ju proovida seda ootamist kergendada, teha puder varem valmis ja söömiseni soojas hoida või pakkuda enne juua, puuvilja vms.
Kuidas aga seletada ülejäänud söögikordadel toidust keeldumist? See on jah praegu mõistatus. Lastel võivad kujuneda väga erinevad seosed varasematest kogemustest. Need võivad olla nii konkreetse toiduga seoses kui mistahes muud asjaolud, nt alates pahanduse või riidlemise meenumisega kuni seosteni ebameeldiva lõhna, heli, tooli, lusika või muu asjaga. Kuni te põhjust ei tea, tasub proovida erinevaid võimalusi - jälgida, millele laps reageerib positiivselt, millele tõrjuvalt. Oluline on, et meeleolu oleks rahulik, poleks kiirustamist, pingeid, pakkuda tal ise anda vihjeid, mida eelistab ja vajab, nt anda võimalust tal ise valida, kas soovib ise lusikat võtta ja toitu maitsta, valida tassi jne. Julgustage teda väljendama end, rääkige seejuures kaasa (see on tema aktiivne kuulamine), kuidas te temast aru saate - nii kogeb ta teiepoolset mõistmist, seejuures üritage vältida mistahes survet.
Kuigi olukord on teile murettekitav, on oluline, et laps seda ei tajuks kui vähegi võimalik, siis jälgige, et liigselt palju tähelepanu ei oleks söömisprobleemi ümber. Peamine on avastada positiivseid seoseid ja säilitada sõbralik õhkkond.
