Olen täiesti murdumas. Minu siiani nii hea südamega ja armsalt käitunud laps on muutunud kui pööraseks:S
Käib mööda tuba ringi ja mängib kujuteldava püssiga. Suunab ka inimeste suunas ( olgu selleks kasvõi vanaisa ehk siis vanem generatsioon...), kuigi olen talle korduvalt ja korduvalt sellest rääkinud, et ei tohi.
Tema räägib vastu, et aga pätte tohib, et tema "tuhhutab" neid!
Lisaks veel see vastu haukumine..vanaema ja vanaisa tegid suured silmad, et oi nii väike ja juba haugub vastu..et nii kyll ei tohiks?! aga MIDA MA TEGEMA PEAN??? Kuidas ma OMETI selle jubeda olukorra saaksin lahendada?
Lisaks nägin veel, et ka lasteaias on sama asi..on kuri ja tuhhutab...
Taustaks niipalju, et kodus on närviline õhkkond meil tõesti viimasel ajal olnud ja suhted abikaasaga pole ehk nii head. .Ja lisaks on meil erimeelsusi just kasvatuse osas. Tema pooldab seda nn karistamist. Et mis see on kui laps ei tee nii nagu mina tahan. nurka ja asi ants! Mina olen koguaeg rääkinud, et see kurjus ei vii kusagile et tuleb selgitada-selgitada. Olgu siinkohal öeldud, et oleme käinud ka gordonis..aga tundub, et tal on see pool siiski meelest läinud...või ei taha ta seda mäletada.
lisaks panin ma tähele, et lasteaeda järgi minnes mängis ta ka teistega nn kurja koera...see oleks mind äärepealt nutma pannud, sest minu arust on see just mu abikaasa soositud nn. kurjustamise tulemus...
laps teeb, mida näeb..ja mina andsin veel järgi mehele. nagu ikka naised..et rahu majja mõnes mõttes saada, olin ka siis kurjem ja karistasin rohkem..aga vastutasuks tuli see, millest abikaasale varem juba rääkisin..õnnetu laps, kes tunnebki siis just end "pahana"..
kas on veel võimalus asju paremaks muuta lapse jaoks?? või olen juba kõik ära rikkunud;(...jutt käib siis mingist viimasest kuust umbes..
endal on küll selline tunne, et olen oma last tugevasti alt vedanud..
Vanemate vastuolulised arusaamad laste kasvatamisest on pingeid põhjustav tervele perele. Sageli on tulemuseks see, et laps on segaduses ja vanemad püüavad teineteise arusaamu arvustada või üksteist probleemides süüdistada. Kirjast näib, et olete karistava kasvatusviisi vastu ja teie jaoks on praegu probleemiks see, kuidas selles ka isa veenda.
Selge see, et lapsele on vaja piire, vastuvõetamatule käitumisele tuleb reageerida, küsimus on kuidas, mil viisil, et ka laps tunneks end turvaliselt, hirmuta, kogeks ka pahanduste korral vanemate heatahtlikkust enda suhtes ja mõistmist.
Hea võimalus on tõesti võtta mehega kasvõi Gordoni Perekoolis õpitu veel jutuks kuidas kehtestada, kui on vanemal probleem, kuidas kuulata aktiivselt, kui lapsel on mure, kuidas mõjuvad võim ja karistused. Arutlege ja tehke omavahelised kokkulepped nii, et te ei käituks lapsega vastuoluliselt.
Kurjaga ja hirmu kaudu saavutatud kuulekus põhjustab lapses tugevaid negatiivseid emotsioone, vastuhakku ja agressiivsust.
Väidate oma kirjas, et suurem muutus lapses ja püssimängud on ilmnenud just viimasel kuu jooksul. Võimalik, et sellel on mingi seletus, nt kas on midagi peres muutunud või juhtunud, kas on laps midagi hirmutavat kogenud.
Mõelge ja arutlege kindlasti ka selle üle, mis on teie suhtes mehega praegu närvilisust põhjustav nagu kirjas väidate. Vaevalt, et õnnestuks vaid lapse käitumisega tegeledes omavahelistele probleemidele lahendusi leida.
Soovid teile avameelseid vestlusi ja teineteist mõistvaid suhteid.
