kuidas mõjub 2.a.lapsele ema-isa lahkuminek? kas ta saab sellest aru,et midagi on muutunud?Kas peab temaga sellest rääkima?Kuidas ja kas võib saada mõjutatud tema psüühika? Senini on laps olnud põhiliselt ainult minu jaoks,isa on hakanud huvituma lapsest alles nüüd,kui ma lapsega lahus elan.Minu jaoks on olnud kõik lapsega seotud materiaalsed mured(Mina sain ju emapalka),väljas käis omaalgatusel lapsega ainult mõned korrad. Praegu toimuks lapse viimine tema poole tema tahtmisel lausa mitu korda nädalas.Olen leppinud 2-3 päevase külastusega. See on kestnud umbes 3 kuud. Olen täheldanud,et tagasi saabudes sööb laps tunduvalt enam kui tavapäraselt, ka uni on häiritud(öösel aeg-ajalt nutab-riidleb), päevane uni on lühemaks jäänud, hommikuti ärkab tavapärasest varem.Otseselt seda täheldanud ei ole,et laps ei taha minna isaga kaasa,tagasitulles on ta aga väga rõõmus küll,et emme juures jälle on.Tean,et isal on õigus lapsega koos olla,aga tulles alguse juurde......
Lahutus on kahtlemata stressirohke sündmus, seda nii vanematele kui lastele. Siiski lahutusest tekkiv stress jaguneb lastel ebaühtlasemalt osad on väga tundlikud, teised vähem. Vanemate stressi on kergem prognoosida kui laste oma. Lapsele oleks kõige parem, kui ta saaks pärast lahutust suhelda mõlema vanemaga. Paljud lahutusega seotud sündmused on vanema kontrolli all ja laps ei saa neid eriti mõjutada. Seega sõltub vanemate targast käitumisest suuresti see, kuidas laps olukorra muutusega suudab kohaneda.
Lapse vanust arvestades tuleks leida kohtumistele sobiv pikkus. Mida väiksem on laps seda stabiilsemat elukorraldust ta vajab. Mida vanemaks ta saab seda paremini talub ta keskkonna muutusi nn reise. Seega, stressisituatsiooniks pole mitte isaga kohtumine, vaid see et ta magab teises kohas jms ehk teine keskkond. Tuleb arvestada ka seda, et ajataju lastel ja täiskasvanutel on väga erinev. Lapse jaoks on üks päev hoopis pikem kui täiskasvanud inimese jaoks. Lapsel on raske emast kaua eemal olla. Kahe aastasele lapsele on paari-kolmetunnine kuni poolepäevane kohtumine päris pikk. Kokkusaamiste korrapärasus ja järjekindlus aitab lapsel turvatunnet suurendada. Pahatuju ja protesti võib laps väljendada ka emaga olles, seega ei peaks lapse ühekordsed emotsiooniväljendused koheselt tähendama varasemate kokkulepete ümbertegemist. Selline olukord tekitab ka isale tarbetuid lisapingeid. Kohtumiste sagedust ja iseloomu võiks muuta lapse vanuse tõustes. Kokkusaamise reeglite paikapanekul koostöös, dialoogis lapse isaga peaks lähtuma ennekõike lapse vajadustest ja vanusest. Toetage lapse ja isa vahelist suhet omapoolse usaldusega
