Esimest korda puutun kokku lapse sotsiaalse käitumise õppimisel tekkinud vahejuhtumiga, milleks on teiste tõukamine lasteaias ja sõnakuulmatus. Selline tagasiside siis tänasest lasteaiapäevast. Laps on 2-aastane.
Kõige raskem on mul välja selgitada selle põhjuseid, kuid on mõned kahtlused.
Esiteks ei ole hetkel elukaaslasega suhted päris korras. Mees on kuidagi kuri ja riidleb nii lapsega kui minuga... Olen proovinud seda lahendada, kud edutult.
Umbes 3 nädala jooksul on esinenud lapsel unehäireid öösiti, mida kipun ka seostama selle olukorraga.
Kuna käin tööl õhtuti, siis käib meil pidev lapse üksteisele üleandmine - kas see võib temas tekitada mõningast jalusolekutunnet või tõrjutust? Perega oleme koos ikka ka, kuid mehega omavahel ainult siis kui võimalust on. Sest keegi on alati lapsekarjas, et lapse vajadused rahuldatud saaks...
Tegevusi pakume lapsele mitmekülgselt. Pluss lasteaia kavad, millest eriti julgelt küll osa ei võta, kuid kodus esitab õpitut, mida tunnustame positiivselt...
Mind ka väga häirib, kuidas mees last magama paneb. Kuna laps vahel ei püsi voodis, siis hoiab ta teda jõuga kinni, kuni lapse vastupanu kaob... Tema selles probleemi ei näe ja jätkuvalt kasutab selliseid võtteid, kuigi olen sellest tugevalt häiritud...
Muidu on meespool täiesti normaalne ja väga hea isa, kuid mõningate kasvatusvõtetega mina nõus ei ole. Kuna aga olen vahel õhtuti tööl, siis ei saa ma ju kontrollida - mitte, et sellest kasu oleks, mees on väga jäärapäine.
Ühesõnega olen tõsiselt mures agressiivse käitumise ilmsiks tulemise pärast!
Palun nõuandeid ja soovitusi, kuidas edasi....
Olete lapse käitumise võimalike mõjutajaid väga hästi märganud. Lapse agressiivse käitumise ilmnemise korral oleks oluline koheselt tegevus katkestada. Kui lapselt võtta ära tema olukorra lahendamisviis, siis tuleb anda teine alternatiivne käitumisviis sinna asemele.
Agressiooni põhjuseks enamasti on kontrolli saavutamise soov. Selline käitumine iseloomustab inimesi, kellel on raskusi oma keskkonna kontrollimisel. Last mõjutab kahtlemata vanemate suhted ehk emotsionaalne õhkkond kodus. Füüsilise enesemääramise võimaluse äravõtmine magamapanekul võib olla põhjuseks, miks laps üritab teistes situatsioonides füüsiliselt teisi kontrollida.
Tekkinud olukorras soovitaks teil arutada oma muret lapse agressiivsuse pärast abikaasaga. Senikaua kui lapsel on kodus, mis peaks olema turvaline paik, tema vastu suunatud füüsilise jõu kogemus niikaua võtab ta seda ka nn normina see ongi üks suhtlemisviise. Kindlasti tasuks vestelda abikaasaga perspektiivist ja võimalikest alternatiividest. Kui kahe aastast last on ehk tõesti võimalik toore jõuga magama suruda siis kuidas näeb abikaasa ette olukorda aasta-kahe pärast? Laps saab oma käitumismudelid lähimast keskkonnast, seda nii lasteaiast kui kodust. Lasteaias ei ole võimalik meil olukordi juhtida ja kontrollida niipalju kui omas kodus. Seega suhtlemisviisid, olukordade lahendamised kodus võiks olla lapse jaoks konstruktiivseks mudeliks. On väga raske teha selgeks lapsele, et füüsilise jõu kasutamine on paha ise seda sama jõudu rakendades.
