Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Lapse areng :: Äkkviha, pidurdamatus

poisi ema
Külaline
Postitatud 18.09.2008 kell 09:24
Laps 6-aastane. Sel suvel hakkas suurem probleem vihastamisega - täitsa tühja koha pealt vihastab, hakkab karjuma ja/või vinguma.
Nüüd lasteaias käinud kuu aega ja kasvatajad ka ütlevad, et pidurdamatu ja äkkivihaga. Kui keegi tema mänguasja ära võtab või tema jaoks muul moel häiriv on, siis võib pikali lükata teise (ka väiksema, neil liitrühm), visata mänguasjaga, rääkida asju mida ta tegelikult ei mõtle - näiteks - ma ei taha enam siia nõmedasse kohta enam kunagi tulla, ma panen lasteaia põlema jne.
Täiesti masendav. Eriti raske on tal oma tegevust/mängu lõpetada. Peab tund aega ette hoiatama, et tund aega saad veel mängida, siis pool tundi, siis 10 minutit jne. Ja ikka tuleb nutuga-vihaga mängu juurest ära. Lasteaias sellist aega ju eriti üldse pole Sad, s.t. väga raske ikka ette hoiatada.
Kasvataja ütles, et ehk läeb üle kui koolis hakkab käima. Ei tea mina enam mida teha. Oleme rahulikult rääkinud temaga, kodus muutusi pole olnud ega ole ka tulemas muud kui tema eelkooli minek nüüd sügisel.
Millest selline asi võib olla ja kas on lootust, et läheb üle??
Angela Jakobson
Gordoni Perekooli koolitaja
Postitatud 24.09.2008 kell 09:46
Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide kogemine on elu üks osa. Viha on loomulik emotsioon – selles pole midagi taunimisväärset. Vihaga toimetuleku variante on aga väga erinevaid – osad neist on kahjutoovad osad konstruktiivsemad. Päris „tühjakoha” pealt need Teie poolt kirjeldatud lapse vihastamised ka ju pole – kui keegi võtab ära mänguasja vms – see võib ju ärritada, vihale ajada küll…
Eelkooliealine laps õpib veel toime tulema end ümbritseva maailma ja oma sisemiste pingetega. On väga oluline, last aidata/õpetada toime tulema oma negatiivsete emotsioonidega ennast ja teisi mittekahjustaval viisil.
Kindlasti tuleks kõik sellised olukorrad koos lapsega läbi arutada: mis eelnes poja vihale, mida ta ise oma käitumisest arvab, mis sellisel moel käitudes on tagajärjed jne.
Kui te lapsega neid olukordi arutate, siis oluline pole mitte rõhutada seda kuidas EI TOHI käituda (laps teab tõenäoliselt ka ise suurepäraselt, et see kuidas ta käitus oli ebasobilik) – oluline on õpetada poisile kuidas viha ja ärritusega toime tulla. Muuhulgas võite jagada ju sedagi, kui Teie vihastate, olete pahur - kuidas Teie ise siis käitute.

2 lugejat arvavad, et see vastus ei olnud abistav.

Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (2)

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!