Tere! Elame eelmise aasta lõpust abikaasaga lahus - tema kolis ära uue naise juurde. Lapsi käib kodus vaatamas ja kodust välja viimas (kahe tööpäeva õhtul), seni ei ole vastavalt kokkuleppele lapsi uue elukaaslasega kokku viinud. Aga nüüd tahaks ta asendada "üks nädalavahetuse päev"-süsteemi "üle nädalavahetuse kaks päeva"-süsteemiga, mis eeldab nii "seal" magamist kui kõike muud juurdekuuluvat. Lapsed on 3,5 a. ja 5,5 a. ja mulle uus, pakutav süsteem mõistetavalt ei meeldi, kuna olen nädala sees tööl ja tahaksin ühe päeva nädalast lastega koos veeta. Ka ei ole mul ei ole uut kaaslast, kellega pikki nädalalõppe veeta. Samas soovin ma lähtuda sellest, mis oleks laste psüühikale parim ja kardan, et mu põikpäisus on egoistlik. Palun nõu.
Isal on õigus oma lastele ja lastel on õigus oma isale kui seda seadust Perekonnaseadusest ridarealt järgida siis peaks see skeem olema näiteks lapsed nädal ema juures ja nädal isa juures. See on juriidiline aspekt. Teisest küljest pole mõtet inimsuhteid alati juriidikasse tõlkida või ka vastupidi - juriidikast lähtuvalt oma inimsuhteid seada. Minu arvates olulisim mille üle võiksite mõtiskleda on - mida te peate ise laste ja isa vahelise suhtlemise eesmärgiks?
Kindlasti ka laste enda arvamus ja soov võiksid olla arvestamisväärsed edasiste plaanide tegemisel.
Nädalavahetuse skeemi üheks ohuks on see, et ühel vanemal võib tekkida nn pühapäeva- eelissituatsioon. Lapsed võiksid mõlema vanemaga koos olles kogeda nii puhke- kui argipäeva plusse ja miinuseid. Teisisõnu võiks soovitada sellist rütmi, kus lapsed näiteks ühel nädalal kohtuks isaga nädala sees (nt isa läheb lasteaeda järgi, lapsed veedavad õhtu ja öö isa juures ning isa viib lapsed järgmisel hommikul lasteaeda kus ema siis õhtul lastele järgi läheb) ja teisel nädalal veedaks lastega puhkepäeva(d). Igasugused sellelaadsed plaanid aga eeldavad kindlasti seda, et ennekõike oleks laste arvestatud laste soovide ja vajadustega ja vanematel on omavahel selged kokkulepped laste osas.
