minu 1,3a poeg armastab kriisata suurest rõõmust (on üldse selline valju häälega). kui tal on eriti hea tuju ja mängu hoog, siis kriiskab kohe rõõmuga. pole sellest probleemi teinud. nüüd kahjuks oleme olnud külas sama vanustel lastel, kes selle kriiskamise peale on nutma hakanud. muidugi ma üritan talle öelda, et tasa-tasa, aga ta ju ei saa aru. samas jääb õhku küsimus- kas peaksin üldse kuidagi reageerima? miks teised tema vanused ei kriiska ja on vaiksed?
Lapsed on väga erinevad. Pealegi, lapse vanus on selline, kus elataksegi väga vahetult ja tugevalt oma emotsioone välja. Tõenäoliselt on tegu ka temperamentse lapsega. Vastus sellele küsimusele: miks ta ei käitu nii nagu teised on see, et ta ongi tema ise.
Kui laps rõhutatult valjuhäälselt suhtleb siis see võib viidata (kuid ei pruugi) kuulmisprobleemidele. Kui inimene ei kuule oma kõnet hästi siis tekitab ta tavapärasest tugevamat häält, selleks et seda ise kuulda. Juhul kui tekib kahtlus lapse kuulmise osas võiks pöörduda perearsti juurde kuulmise kontrolli. Samas, kõige tõenäolisemalt on tegemist individuaalse eripäraga. Ka täiskasvanud inimesed on ju kogenud seda, et mõned kolleegid naervad valjemini jne - inimeste reaktsioonid ongi väga individuaalsed.