meil on selline mure et meie 3.5aastane ei maga oma voodis ja ka meie juures jääb magama alles südaööl.
hommikul aga vaja lasteaeda ja tööle minna-siis jonni kui palju.
isegi oleme nii väsinud sellest et õhtu saabudes juba läheme närviliseks ja tööl käime nagu sombid ometi lasteaias magab lõuna ajal ilusti ja mängib.kodus aga lõuna ajal ei maga aga ikka kaua üleval.
oleme proovinud no peaaegu kõike meelitusi ,riidlemisi .oleme käinud ões jalutamas et tuleks ometi see see uni paremini aga mitte midagi ei aita.
see teeb meid närvilisteks ja muudab ka meie suhted pingeliseks.
äkki keegi oskab aidata,sest pudelist saime just siit nõuandeid lugedes
ette tänades kata
Unevajadus on väga individuaalne, seda nii lastel kui täiskasvanutel. Lasteaialaste puhul tuleb arvestada ka sellega, et neil on päeval võimalus võtta kosutavat lõunauinakut ja seetõttu võib õhtuks jääda veel olulisi energiaressursse varuks. Teisest küljest - lapsed, kes päevasel ajal vaikset tundi taastumiseks ei võta, võivad olla õhtul pidurdamatud ja üliaktiivsed närvisüsteemi ülekurnatusest.
Kindlasti on une jaoks tarvilik päeva jooksul piisav stimulatsioon keha vajab ju signaali, et nüüd on vaja puhkust. Ka selle vajaduse osas on lapsed erinevad: mõnel lapsel on vaja oluliselt rohkem füüsilist liikumist et ta väsiks, teisele piisab vähemast. Kui õhtused tegevused on pigem intellektuaalsed mängud, siis on selge, et laps ei väsi eriti. Oluline oleks pöörata tähelepanu ka sellele, et lapsel oleks piisavalt füüsilist aktiivsust ka peale lasteaiast naasmist (on see siis müramine, jalutuskäik, mänguväljak vms). Enne magamaminekut võiks rahulikumale reiimile aidata ümber häälestuda näiteks pikem vanniprotseduur.
Arvan, et ka järjekindlus oma voodisse harjutamisel võiks tähendada tervele perele varasemat ööund ja reipamat ärkamist hommikul. Oma voodis magamajäämine võib olla alguses raske. Harjumuse jõud on tugev: iga õppimine on raske ümberõppimine veelgi raskem. Sellised muutused vajavad vanemate selget otsust ja järjepidevust elluviimisel.
