Mida teha, kui 6-aastane laps kardab hambaarsti? Tõenäoliselt on ta kogenud korra tugevat valu puurimisel, sest praeguseks on tal välja kujunenud paaniline hirm puurimise ees. Ka valuvaigistavat süsti ei lase teha. Oleme külastanud erinevaid linna tuntumaid lastesõbralikke hambatohtreid, kuid asjata.
Üks võimalus hambad korda saada on üldnarkoos, aga olen hambaarstiga ühel nõul, et see pole lahendus edaspidiseks.
Praegu katsetame hambaarsti soovitatud meetodit: täielikult on ära keelatud maiustused, samuti peab tütar loobuma mõttest saada endale koerakutsikas, mida oleme varem planeerinud. Kas selline meetod võiks viia sihile või on olemas veel lapse mõjutamise viise?
Kallis, Mari! Minu järgnevad küsimused ei ole selleks, et tekitada teis ebameeldivaid tundeid, vaid selleks, et selgitada teile, kuidas mõningad meetodid mõjuvad. Saan aru, et nii teie kui hamabaarst olete üsna nõutud, sest pole leidnud ühtki võtet, kuidas last hambaarsti juurde saada. Mõjutada olete püüdnud oma oskuste piires.
Kujutlege nüüd midagi, mis tekitab teis tõesti suurt hirmu. Midagi te ju ikka kardate? Mina näiteks kardan kõrgust ja pole vist ühtki võtet, millega mind juba ainult 2 korruselise maja katusele saada, kõrgematest rääkimata. Tuleme tagasi poolelijäänud mõtte juurde. Kujutlege oma suure hirmu põhjust ja seda, et teilt nõutakse selle hirmu ületamist. Seni aga kui te seda kardate, ei lubata teile mingit lemmiktegevust või keelatakse millegi maitsva söömine. Kuidas teile selline suhtumine sobib? Kas püüate oma hirmust üle olla. Pigem tunnete, et teid on ebaõiglaselt koheldud ja et keegi tegelikult ei mõista teid, ei saa aru, kui kohutav see hirm on. Kardan, et teie laps tunneb just sama.
Mida siis teha? Kui alustate juttu hambaarstist ja laps hakkab nutma, siis peegeldage talle tema tundeid. ( See on aktiivse kuulamise üks võte. Aktiivne kuulamine on oskus, mis võimaldab teist inimest ja tema vajadusi paremini mõista.Selle käigus peegeldatakse tagasi rääkija tundeid või sõnastatakse ümber öeldu mõte.) Teie (T) :Sa kardad seda hambaarsti ikka väga, väga! Laps(L): Jah! Ära sellest enam räägi! T: Sa kardad teda niivõrd, et ei taha isegi seda, et ma sellest räägin. L: Jah, jah! Nüüd võite anda lapsele mina teate. T: Ma olen mures, sest kui sa hambaarsti juurde ei lähe, siis lagunevad su hambad ära ja siis pean ma sinu nuttu kuulama, kui sul hammas valutab. Ma ju armastan sind ja ei taha vaadata, kuidas sa hambavalu kannatad. L: Minu hammas ei hakka valutama ja kui hakkabki, siis ma kannatan selle hambavalu ära. T: Sa kardad hambaarsti rohkem, kui hambavalu. L: Jah, sest... Minul on siin oletuslik koht, et laps ütleb välja, mida ta tegelikult kardab. Tegelikult võib jutuajamine kujuneda veelgi pikemaks, kuid põhjus võib selgeks saada ka juba kuulamise alguses. Kui põhjus on selge, siis saab lapsega arutada, mida teha edasi.
Aktiivne kuulamine on üsna keeruline võte inimesele, kes sellega varem pole kokku puutunud, kuid hea tahtmise juures õpitav. Õppida võib ise Gordoni raamatu "Tark lapsevanem" või Boltoni "Igapäevaoskused" põhjal või siis käia Gordoni perekoolis ja õppida seal. Lapsega tõeliselt tugeva ja mõistva sideme loomisel on see asendamatu oskus. Aktiivne kuulamine nõuab vanemalt üsna palju aega ja kannatust, kuid selle proovimine tasub ennast ära.
