4-aastane tüdruk, kes sünnist saadik on olnud vilets magaja, ärkab endiselt öö jooksul 1-2 korda. Siis istub oma voodis ja hõikab emmet ning soovib, et emme aitaks teda pissile (kindlasti suure poti peale WC-s), annaks juua (kuigi joogitops on voodi kõrval), pühiks nina, jne. Pärast kõiki neid toiminguid magab jälle rahulikult edasi. Aga ise kõike eelpool nimetatut ei ole nõus tegema. Päevasel ajal saab kõigi nimetatud toimingutega iseseisvalt hakkama. Tüdruk magab oma toas juba 1,5 aastast alates (lapse ja vanemate magamistoad on erinevatel korrustel) ja tema toas põleb öösel alati väike öölambike. Ja mina emmena ei oska teda veenda ise oma asjadega öösel hakkama saada, mistõttu olen ise igal hommikul väsinud ja tüdinud sellest öisest trallist. Mida küll ette võtta?
Lapse öised ärkamised on kindlasti hästi tuttav mure paljudele. Laps ei maga mingil põhjusel ja tahab, et emme tuleks tema juurde/või poeb öösel vanemate kaissu, isegi olukordades, kus ta tavapäraselt saab hästi ka ise hakkama. Pidev öine trall aga mõjub vanemale väga väsitavalt.
Selleks, et selgitada välja, mis on lapse käitumise taga, võiks proovida temaga tekkinud olukorrast rääkida. Püüdke leida lapsega selline aeg, kus saate rahulikult omavahel arutada (öösel ei ole selleks hea aeg teemat üles võtta, kuna laps on unine ja ise olete üleajamisest häiritud).
Kui olete koos maha istunud, siis selgitage lapsele, mis teil südamel on. Nt. „Mul on üks mure, millest ma tahaksin rääkida. Viimasel ajal oled sa mitu korda öö jooksul üles ärganud ja kutsunud mind, et ma annaksin sulle juua ja tuleksin WC-sse kaasa. Kui ma aga öösel pean mitu korda ärkama ja sinu juurde tulema, siis ma olen hommikuks väga väsinud. Mul on nende öiste käimistega kohe päris suur mure. …Päevasel ajal käid sa ise suure poti peal ja võtad köögist ise juua, aga öösel tahad sa, et ma sulle appi tuleksin”…
Lapsel on kindlasti oma lugu, miks ta öösel teid kutsub. Käitumise taga võib olla nii hirm (nt uskumus, et voodi all on öösel keegi) kui ka keskkonnast tingitud põhjused (vannitoa uks krääksub ja teeb hirmsat häält või ei saa ta öökapilt hästi ise jooki kätte, jne-jne.) Oluline on laps ära kuulata ja püüda selgitada välja tema vajadusi. Vestlemise hõlbustamiseks aitab kaasa lapse tunnete peegeldamine.
Kui ka lapse vajadused ja mure selgineb, siis püüdke üheskoos leida lahendusi, mis rahuldaks mõlema vajadusi. Sellised ajurünnakud võivad olla väga toredad. Pakkuda võib ka lõbusaid asju (taskulambiga vannituppa minek jne). Seejärel hindate üheskoos, milline(sed) lahendus(ed) on kõige parem(ad) ja lepite selles omavahel kokku. Ka neljaaastane lööb sellistes ettevõtmistes meelsasti kaasa.
