Mul on 12-aastane tütar, kes on olnud koolis alati puhas viieline, käinud sajas erinevas ringis ja alati kõike jõudnud ja teinud ja hakkama saanud. Viimasel ajal on hakanud ta aga rääkima, et ta ei saa millegagi hakkama, ta ei oska ja ei taha. Ma ei saa sellest aru, kust see jutt on tulnud. Ma olen alati püüdnud tema tegemisi innustada, toetada ja mitte survet avaldada ega mingeid kõrgeid ootusi väljendanud. Kui ta nüüd oma ebaõnnestumise jutuga lagedale tulnud, siis olen püüdnud neid väiteid kummutada aga ta küll ütleb ja-jah aga mul on tunne, et minu jutul ei ole ikkagi mingit mõju.
* "Ma arvan, et see probleem pole eriti tõsine ja läheb ilmselt ise aja jooksul mööda. Ärge seda väga südamesse võtke."
** "Kui ma Teie kirjast õigesti aru sain, siis olete mures oma tütre madala eneshinnangu pärast ja ka selle pärast, et Teie püüded tema enesehinnangut tõsta, on olnud edutud."
Ma loodan südamest, et jätkasite lugemist ka peale esimest * lauset. Kirjutasin need kaks näidet ( * ja ** ) võrdluseks, kui erinevalt probleemile läheneda võib. Esimene on valmis otsustus ja teine aktiivne kuulamine. Kirjutate, et püüate oma tütre madalat enesehinnangut kummutada, seega teete midagi sarnast, kui on minu esimeses lauses. Annate teada, kuidas asjad Teile tunduvad, kuid enesehinnang on alati selle inimese subjektiivne ja tema jaoks TÕENE hinnang. Madala enesehinnanguga inimene leiab alati võimaluse tõlgendada teiste poolt öeldut oma madala hinnangu tõestusena. Näiteks, ma pean ikka tõesti kehvakene olema, kui ema nii palju sellest räägib jne.
Madal enesehinnang on lapse probleem ja tema ise saab selle lahendatud, kui aitame tal probleemi mõista ja näitame, et oleme tema kõrval ja saame temast aru. Selliseks lähenemiseks sobib aktiivne kuulamine. Kui teil selleks oskusi pole, tutvuge Gordoni raamatutega ( nt, Tark lapsevanem) ja esimesel võimalusel minge perekooli. Kui tundub, et ise ei oska last aidata, siis võiks abi otsida ka psühholoogilt.
Nüüd natuke ka enesehinnangu taustast. Enesehinnangul on mitu komponenti( akadeemiline -seotud õppimisega, füüsiline - seotud keha ja välimusega, sotsiaalne- seotud suhetega ja eakaaslaste tunnustusega jne). Üks olulisemaid 12. aastase jaoks võib olla sotsiaalne enesehinnang ehk see, kas teised tahavad mind enda seltsi ja hindavad mind kaaslasena. Kui üks komponent tundub lapsele kehvake, siis üldistab ta selle kogu enesehinnangule ja tundub endale väheväärtusliku ja äpuna. Mis tegelikult Teie lapse enesehinnangut mõjutab, seda saab aktiivse kuulamise toel selgeks teha. Teie abil saab laps isegi selgema pildi, mis teda häirib ja siis saab juba otsustada, mida edasi teha. Seega, kuulama!
