Üldiselt soovitatakse mitte panna last enne kolmandat eluaastat lasteaeda, kuid alati ei ole võimalik nii kaua kodus olla. Minu poeg läks sõime 1,6 a vanuseltl nii kolm päeva nädalas. Kas varasem lasteaias käimine on väga tõsine trauma lapsele? Või oleneb see rohkem igast konkreetsest lapsest? Kuidas juhul, kui laps käib juba 1-2 aastaselt lasetaias, ikkagi võimaliklt palju kindlstada teda turvatunde ja hellusega? Olen kindel, et just minust ja teistest kodustest oleneb palju.
Mul on hea meel lugeda, et olete hooliv ja püüate ennetada võimalikke probleeme. Küllap on teil õigus, et iga laps reageerib olukordadele erinevalt. Niipalju kui lapsi, nii palju ka reaktsioone. Arvan, et kui laps on rõõmus ja terve, siis pole ju mureks põhjust. Üldine soovitus tuleneb loomulikust suhtest ema ja lapse vahel. Algse loodusliku eluviisi juures olid ema ja laps kindlasti nii kaua koos, kui laps juba iseseisvalt tegutsema hakkas ja loomulikult emast eemaldus. Kaasajal ei saa me sageli nii kaua lapsega koos olla, kui tahaksime. Kuidas siis hoida sidet lapsega ja pakkuda talle hellust ja turvatunnet. Ma arvan, et lähtuge oma sisetundest ja südame häälest. Kui tekib soov kallistada ja lapsega koos olla, siis tehke seda. Füüsiline kontakt on oluline. Väljendage ka sõnades oma armastust- öelge kohe otse, et armastan sind või oled mulle niiii kallis. Tehke seda sageli ja südamest. Kui olete perega, siis kaasake last võimalikult paljudesse tegevustesse, et ta tunneb, et on oluline pereliige. Loomulikult on raske nii väikest kaasata, kuid loova lähenemisega leiate ehk lahendusi. Kui lapsel on muresid või ta ei taha lasteaeda minna, siis on lapsel probleem ja teie saate teda aidata, kui kuulate teda aktiivselt. Sellega aitate lapsel endast paremini aru saada ja samal ajal annate talle teada, et püüate teda mõista. Selline kuulamine aitab lapsel probleemidega paremini toime tulla. Veelkord tahan rõhutada, et täpselt ei oska keegi öelda, kui suur trauma ( ja kas üldse on?)on varane lasteaias käimine. Parim, mida teha saate, on jälgida last ja tema arengut. Kui ilmnevad mõned murettekitavad nähud, nagu unehäired, liigne nutmine, ema või isa tõrjumine, lasteaeda minek suure nutuga jne, siis tuleb olukorda analüüsida ja otsida probleemi põhjuseid. Terve ja rõõmsa lapse puhul pole mõtet muretseda.
