Teen kodus tööd. ALguses tundus see hea idee, saan lapsel samal ajal silma peal hoida ja hoian sõidu pealt oluliselt aega kokku. Nüüd siis olen aga täitsa hädas, kuna 4-aastane lihtsalt ei lase mul mitte midagi teha. Nii kui istun arvuti taha on temal ka kohe sinna tuppa asja, kisub minu tööpabereid jne. Olen raamatupidaja ja see nõuab päris palju kontsentreerumist. Minu manitsused ja keelamised on nagu haneselgavesi. Olen püüdnud sättida nii, et kutsun vanaema selleks ajaks kui pean tööd tegema meile, et keegi tegeleks lapsega, kuid ka siis on pidev hädakisa lahti. Nii ma ei saagi oma tööle keskenduda ja pean mitu korda kõike kontrollima. Ma tunnen vahel täitsa viha lapse vastu ja see hirmutab mind!!!!
Tere!
Nelja aastase lapse kõrvalt püüda ühitada kodune elu, lapse hoidmine, tööalane tegevus- on väga julge ettevõtmine. Ükskõik, kui hästi te oma päeva ka ei planeeriks, on lapse vajadused ikkagi esiplaanil. Ta on selles vanuses, kus täiskasvanu lähedalolek ja temaga tegelus on hädavajalikud. Kui laps ei lase Teil oma tööle keskenduda, siis ei tee ta seda kindlasti kiusamise või jonni pärast. Lapse rahulolematuse põhjus on ajendatud mingist tema elutähtsast vajadusest. Ei piisa sellest, et kõht on täis jne.
Lapse emotsionaalsed vajadused sunnivad last otsima kontakti täiskasvanutega, eelkõige ema või isaga. Nende vajaduste puudujääk teeb lapse rahutuks. Kui laps on rahutu, lähete temaga tegelema, nii saabki laps tunda jälle turvatunnet, et kõik on korras. See on märk sellest, et ta vajab Teid väga.
Selles vanuses lapse püsivus ühe tegevuse juures on üsna lühike. Seega ei saa panna teda mängima üksi ühte mängu. Ta vajab mängu suunamist ja emotsionaalset kontakti täiskasvanuga.
Parima lahendususe leidmiseks tuleb Teil teha valikuid: leida lapsele enda töö tegemise ajaks hoidja või korraldada oma töö ümber.
Lapsele pühendatud aeg on parim investeering tulevikku.
