Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Lapse areng :: laps ei lase tööle minna

ragne
Külaline
Postitatud 09.08.2005 kell 12:57
Olin pikalt puhkusel ja koos lastega. Muidu hoiab 2,5 aastast last hoidja. Nüüd olen nädala tööl käinud ja hommikune lahkumine kodust läheb aina hullemaks. Laps kisab ja kisab, hoiab jalast kinni ja ei lase ära minna. Kisab, et tahab kaasa tulla jne.
Kas ma peaksin ära hiilima ja vaikselt lahkuma või ikkagi ütlema talle ja siis lahkuma. Täna hommikul võttis äratulemine 40 minutit aega ja siis oli ta lõpuks nõus minema venna sülle ja torti sööma, siis sain tulema.
Vaike Kumari
Koolipsühholoog, Gordoni Perekooli koolitaja
Postitatud 11.08.2005 kell 08:01
Lugu on tuttav enamusele lastevanematest, kes kunagi last lapsehoidja juurde jätnud või lasteaeda viinud. Laps väljendab oma tundeid ja see on täiesti normaalne. Ka meie tunneme kurbust, kui armas inimene pikemaks ajaks lahkub. Lapsel on nimelt ajataju meie omast erinev ja nii tundub talle, et ema on kaua ära. Mida siis teha? Kui on võimalik lapse tähelepanu millegi muuga köita, siis see on hea lahendus. Tavaliselt töötab see siiski vaid kord või paar ja hiljem jälgib ta ema tegemisi juba väga tähelepanelikult, et ema jälle vargsi ära ei kaoks. Teine võimalus on võtta laps sülle ja rääkida temaga. Kui ta nutab, siis öelda midagi sellist, et ma saan aru, et sa oled kurb, et ema ära läheb. Ma tulen varsti tagasi. Oluline on, et te ise seesmiselt rahulik oleksite ja ei tunneks ennast halvasti/ süüdi. Teie kehakeel ja hääletoon mõjutavad oluliselt lapse käitumist. See on täiesti normaalne, et laps kurvastab teie lahkumise üle ja tema ei oska veel oma tunnetega toime tulla. Korrake ikka ja jälle juba öeldut, et saate aru, et ta on kurb, et lahkute. Võib ju tunduda, et on mõttetu nii väiksele seda öelda, eriti siis, kui ta ikka edasi nutab, kuid siin on panus tulevikku. Laps õpib nii oma sisetunnet ja sõnastatud tunnet kokku viima ja see annnab võimaluse tulevikus oma tundeid ära tunda ja nendega paremini toime tulla. Lisaks sellele, et kordate öeldut, lisage, et nüüd on hoidja temaga ja suunake laps rahulikult ja kindlalt hoidja juurde.
Nüüd natuke hoidjast ka. Ütlete, et asi on nädala jooksul läinud hullemaks. Mis siis toimub. Ma ei tea, kas teie hoidja on noor või vana ja ma ei oleta, et tegemist on just "ameerikalikult paha hoidjaga", kuid võiks natuke mõelda, mis last häirib. Kui on vanem hoidja, siis ehk on tal vähe jõudu teie lapse vajadusi rahuldada. Ta surub peale oma tegemisi. Nt, kui laps tahab õues joosta, siis tema paneb lapse istuma ja üritab midagi kohapeal teha. Tundub, et teie laps on teie kasvatusviisiga puhkuse ajal harjunud ja tahab samamoodi jätkata. Ehk peaks hoidjaga arutama, mida teie lapsega koos tegite ja mis talle eriti meeldis. Kui hoidja ja teie teete sarnaseid asju ja lubate ja keelate sarnaseid asju, siis on lapsel kergem hoidjaga leppida. Rahu ja pikka meelt! Laughing
Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (5)

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!