6 aastane poiss. Situatsioon oli järgmine. Laps ütles: Osta mulle täna midagi magusat! Mina vastasin: Ma ostan sulle magusat puhkepäeval, nagu meil on kombeks ja kokku lepitud.
Tema: Otsad küll! Mina püüan rahulikuks jäädes veel seletada. Tema hakkab sellepeale asju lõhkuma. Mina lähen endast välja ja viin ta esikusse ja panen toast ukse vahelt kinni ja läbi ukse ütlen, et ta maha rahuneks. Ei aita. Tuleb tagasi tuppa ja lööb toa segamini, täiesti endast väljas. Ma ei oska enam midagi teha. Kui ta maha istub, väga kuri nägui peas, haaran võimalusest, et peegeldada tema tundeid. Ütlen, et sa oled kuri. Tema, et on jah. Mina siis, et miks? Tema: Et sa kommi ei osta. Mina siis uuesti seletan, miks ma ei osta. Siis ütlen, et sa oled ikka kuri? Tema: jah! Küsin siis, et kas sa mõistad, miks ma ei saa täna kommi osta? Tema, et saab küll aga ikka on kuri. Siis seletan uuesti ja tema paneb kõrvad kinni. Hakkab uuesti märatsema. Mina nutan ja olen täiesti jõuetu.
Ma kasvatan teda üksi, neid probleeme on tihti, eriti nüüd viimastel päevadel, kui ta on minuga kodus olnud ka päeval. Selline tunne, et tal ongi minuga halb ja käitub nii halvasti.
Ja ma ei oska enam temaga rääkida. Ei oska seda mina keelt ka nii nagu siin õpetatakse. Mul ei ole võimalik tulla koolitusele, kus kõik tundub nii hea ja tulemused käega katsutavad, mul pole sellist raha. Ja ühtki tasuta koolitust vanematele ju ei tehta ja siis ongi tunne, et olen oma murega üksi.
Ma tahan, et temast kasvaks normaalne inimene, mitte selline ärrituv nagu ta hetkel on.....
Noormehel tuleb harjuda olukorraga, kus kõik tema soovid ei leia kohest leevendust. On ju mõistetav, kui ei saa soovitut, siis järgneb sellele pahameel. Ei saa keelata lapsele negatiivsete emotsioonide tundmist. Kui ta aga jätkab peale oma emotsiooni sõnastamist ja selgituste saamist agressiivset käitumist eesmärgiga saavutada siiski oma tahtmine siis on suure tõenäosusega küsimus selles kuivõrd ta aktsepteerib loodud piire. Seega - teiepoolne nõudmiste järjepidevus on see, mis peaks tooma soovitud muutuse. Kui meelepaha väljendamine on agressiivne, siis kasutada "aeg maha" meetodit. Laps eraldi tuppa, eemaldada kõik meelelahutuslik, sulgeda uks. Edasine tegevus saab toimuda vaid sel juhul kui ta aktsepteerib selgitusi. Kui meelepaha väljenduseks on jätkuvalt agressiivsus siis võiks käia koos psühholoogi vastuvõtul ja leida kaaskondlaste jaoks sobivamaid väljendusviise.
