juba pikka aega olen endaga tülis.kõik ajab vihale ,kõik teeb närviliseks:teismeline ei õpi,veidi noorem on tohutu unustaja, mees ei tee kunagi nii,nagu minuarust õige.kõige suurem probleem ongi minus,kõik mis kaldub veidi kõrvale minu arusaamadest,tekitab minus tohutut viha,ahastust,ängi.selle tulemusena valan palju pisaradi,aga muuta ennast ei oska.saan aru ,et käitun valesti ja ebaõiglaselt,vahel lausa lapsikult,aga teisiti ei õnnestu kuidagi.minu ema oli väga võimukas ja autoritaarne,küllap on see ka mulle külge hakanud,aga ma olen ju täiskasvanud inimene,miks ma ei oska siis ise parem olla? olen lugenud tarku raamatuid,kaasaarvatud siin palju soovitatud "tark lapsevanem",aga kõik see tundub ainult teoorias toimivat.kas tõesti on sünnitusjärgne depressioon mind täiesti abituks teinud (viimane laps saab kohe aastaseks)? tunnen,et vajan abi,aga ei oska seda kuskilt küsida.võiksin palju oma elust kirjutada,aga rohkem sooviksin teada ,kas ja kuidas on võimalik ennast üle kolmekümneviiesena muuta? ei taha olla kuri ja tige ema oma lastele ja vastik naine mehele.
Kallis, väga murelik! Saan aru, et olete endaga väga rahulolematu, et ei suuda käituda nii nagu mõttes õigeks peate. Kirjast lugesin välja, et teil on rohkem kui üks laps ( see aastane) ja abikaasa. Usun, et olete oma perenaise kohustustega tõsiselt ametis ja üsna hoolitsev ema/ abikaasa. See kõik nõuab aega ja energiat. Kas teil jääb aega iseenda jaoks? Kas saate teha midagi, mis on hingele? Neid tegevusi ja käimisi, mis meile rõõmu teevad, nimetatakse "tassi täitmiseks" ja need aitavad meil olla õnnelikumad oma igapäevaelus. Nüüd natuke tassidest. Kujutage ette, et teie ise ja abikaasa olete suured tassid ja lapsed on väikesed. Lapsed ei oska ise oma elu korraldada, seega vajavad nad teilt abi, et oma tassi täita. Teie saate neid aidata ainult siis, kui oma tass on täis ( siis on sealt võimalik kallata lapse tassi). Seega ei ole oma vajaduste eest hoolitsemine mitte isekas ego rõõmustamine vaid arukas tegevus, et olla hoolivam ja rahulikum ema. Kui teie tass on täis , siis on teie sallivuse ala (lugesite "Targast lapsevanemast") suurem ja te vihastate hoopis vähem. Ja isegi kui ärritute, siis on kergem ennast kontrollida. Ma arvan, et kõigepealt mõelge, mida tahaksite teha või kuhu minna (teater, kino, SPA, mehega õhtusöök restoranis) ja siis hakake otsima võimalusi, kuidas seda realiseerida. Kui võimalik jätta lapsed vanavanemate või lapsehoidja silma alla, siis võiks koos mehega midagi ette võtta. Toob värskust ja vaheldust suhtesse. Kui see pole võimalik, siis minge koos sõbrannaga või hoopis üksi, kui muud võimalust pole. Üksi võib ju minna massööri või kosmeetiku juurde jne. Ma usun, et leiate neid võimalusi kuhjaga, kuidas oma tassi täita. Lisaks eelnevale võiks iga päev leida 10-15 minutit enda jaoks. Siis tehke midagi kättesaadavat: jooge kohvi, kuulake muusikat, mediteerige, lugege luulet jne, peaasi, et meeldib ja rõõmustab südant. Kui tahate veel ennast harida, siis soovitan lugeda Stephen R. Covey raamatut "Väga efektiivse inimese 7 harjumust". Sealt saate ideid, kuidas muutuda. Küsite, et kas saab 35selt ennast muuta. Mina arvan, et õige muutumine saab sellest vanusest alates võimalikuks. Paljud inimesed muutuvad 40ne ümber. Selleks ajaks on nooruse tormakus asendunud küpsuse tarkusega ja oskusega oma egost üle olla. Usun, et suudate ennast muuta just selliseks, nagu tahate, kuid ärge püüdke olla ideaalne. Piisavalt hea - sellest on küllalt. Muidu tabab uus stress, et ei suuda olla ideaalne.
Ka võite kata nõu kuulda võtta ja tema abi kasutada. Igasugused hingamised, jooga ja muud tehnikad on samuti abiks. Kui aga ise ei saa probleemist jagu, siis külastage psühholoogi, kes aitab endaga (ja seeläbi teistega) paremini läbi saada. Jõudu tegutsemiseks ja usku endasse!
